Nuorta-Finnmárkku friddjandahkan
Buorit olbmot – norgalaččat ja ruoššat!
Boahtte giđa ávvudit mii go lea 70 jagi dan rájes 2.máilmmisoahti nogai ja Norga šattai fas friddja riikan. Muhto, dáppe Finnmárkkus dat friddjadahkan álggii.
Juste beaivvát ala dán beaivvi – golggotmánu 25. beaivvi 1944 – bohte sovjehtalaš soahteveagaid njunnošat Girkonjárgii ja friddjandahke vuosttaš osiid Norggas. Dáppe sii jotke viidáseappot Deanu šaldái.
Sii bohte gávpogiidda ja giliide mat ledje visot gutnan báhcán. Muhto, olbmot ledje birgehan heakkaset soađi ja heajos jagiid čađa. Ruvkkes – gosa mii maŋŋelaš odne galgat čoagganit – ihte olbmot olggos beaivečuvgii ja dearvvahedje iežaset friddjandahkkiid.
- Norga ii leat goassege vajáldahttán, ja ii áiggo goassege vajáldahttit dan stuora veahki maid min ruošša ránnját adde midjiide dalle go mii dan buot eanemusat dárbbašeimmet min friddjan beassamis. Máŋga čuođi sovjehtalaš soalddáha gahčče soahtešilljui Nuorta-Finnmárkkus 1944 čavčča. Dain lagabui 100.000 sovjehtalaš soahtefáŋggain mat sáddejuvvojedje Norgii, jápme badjel 13.000 ja sii vuoiŋŋadit Norgga eatnamis.
Mii eat maid goassege vajáldahte maid sovjehtalaš álbmot barggai dan ovdii vai biellut jahkebeali maŋŋá fas besse čuodjat miehtá Eurohpá ja gulahit ahte soađi gillámušat ledje meaddel – ja ahte ráfi fas beasai láddet min eatnamiidda
Vestre gravlund girkoeatnamii Oslos lea ceggejuvvon, seammaládje go maiddái dáppe Girkonjárggas, monumeanta sovjehtalaš soalddáhii muitun. Dan čála lea oanehaš. Dasa leat dušše dát moadde sáni čállojuvvon:
NORGA GIITÁ DIN
Golbma oktageardánis sáni. Muhto eambbo ii dárbbašuvvo ge. Dat gokčet daid dovdduid mat mis dalle ledje, ja dan maid mii dovdat dás odne maid.
Mii gudnijahttit sin muittu geat dalle bidje iežaset heaggavárrii – sovjehtalaš soalddáhat, norgalaš soalddáhat, partisánat ja vuostálastiolbmot.
Ja mii gudnijahttit buohkaid sin geat ihte ruvkkiin ja čiehkádanbáikkiin olggos – báikkálaš olbmot geat ledje nagodan ceavzit, ja geat de sáhtte álgit bajáshuksemiin – sii galge hukset ođđa ja buoret Norgga. Lea stuora illu go máŋggas dis leat min searvvis dáppe odne.
Mii leat čoahkkanan dása Girkonjárgga gávpotguovddážii, min stáhtaministtar, Ruošša olgoriikkaministtar Lavrov, ráđđehusa, parlameanttaid ja regionála ja báikkálaš eiseválddiid njunuš ovddasteaddjit – ja buohkat earát geat leat dása čoahkkanan. Dat čájeha man stuora mearkkašupmi Nuorta-Finnmárkku friddjandahkamis lea olles našuvnna eallimii ja historjái.
Dan dihte giitalii ge mu áddjá, Gonagas Haakon VII, sierra radiosártnis Norgii golggotmánu 26.beaivvi 1944, sovjehtalaš álbmoga ja rámidii sin. Ja go sovjehtalaš soalddáhat guđđe Norgga, vuollel jagi maŋŋil – čakčamánu 25. beaivvi 1945 – ja máhcce fas ruoktot, de giittii Gonagas dan veahki ja doarjaga ovddas maid sii ledje addán álbmogii ja siviila eiseválddiide Norggas váttis áiggis.
Norga ja Ruošša leat eallán ráfálaččat buorit ránnjážan badjel 1000 jagi. Min guovtti riikka gaskkas ii leat goassege leamaš soahti. Eai leat galle ránnjáriikka geat dan seamma árbbi sáhttet čájehit. Dan háve go soahti bođii deike, de doalaheimmet mii ovttas.
Ja lea ge dáppe davvin gos mii buoremusat oaidnit Norgga-Ruošša ovttasdoaimmaid. Ja danin lea ge buorre ágga cealkit nugo lea celkojuvvon, ahte Norggas ja Ruoššas lea oktasaš oahpistannásti, Davvenásti. Dáppe doaimmahuvvui pomoragávppašeapmi. Dáppe lea mis goasii 200 km guhku oktasaš riikkarádji. 2026:s beassat mii ávvudit dan go dat rádješiehtadus lea bisson 200 jagi. Ja 2010 rájes lea mis leamaš šiehtadus mii nanne dan badjel beannot duhát kilomehter guhku áhperáji.
Čielga rájit leat buorit. Daid doibmet – nugo mii oaidnit dan dáppe Finnmárkkus – uksan gokko nubbi beassá sisa, eai ge caggin. Dan ii oainne gostege nu čielgasit go juste dáppe Girkonjárggas, Barents-ovttasbarggu riegádangávpogis ja oaivegávpogis.
Mii sávvat ahte nu galgá leat, norgalaččat ja ruoššat galget eallit siidaguimmežin nugo buorit ránnját. Mis leat doarvái bargamušat maid sáhttit ovttasráđiid čoavdit. Danin lea ge hui dehálaš ahte mii nákcet hukset šalddi vuostálasvuođaid gaskii,čoavdit váttisvuođaid ja nu birgehallat daid váttisvuođaiguin maiguin mii eahpitkeahttá dáidit dán áiggi deaivvadit.
70 jagi leat vássán dan rájes Girkonjárga ja Nuorta-Finnmárku fas besse friddjan. Dat báiki gos mun oktan etniinan ja oappáinan šattaimet guođđit okkuperejuvvon Norgga, go mun ledjen unna bártnáš, 1940 geasi – ii leat nu beare guhkkin dás eret.
Danin lea ge munnje nu stuora illun beassat leat dáppe odne. Mii muitit ja gudnijahttit sin – ruoššaid ja norgalaččaid – geat dalle manne soahtái oktasaš ášši dihte. Ii mihkkege mearkkaš nu ollu sin árbbi gudnijahttimii, go dat ahte mii maiddái odne nagodit doallat ovttas ja ovddidit ráfi, olmmošárvvu ja rievttalašvuođa min oasis máilmmis. Lehkos dat sin sáhka midjiide – dál ja boahtteáiggis.
Eatnat giitu.
Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:
Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala Facebookas