Sážžá stálut

Berg suohkanis lei prográmma vuosttaš oassi ruvkedoaimma birra. Ruvkedoaibma lea dehálaš suohkanii, ja boares ráđđeviesus muitalii Skaland Graphite ovddasteaddji Trond Abelsen ruvkedoaimmaid birra Gonagasbárrii. Bergklang lávlunjoavku lávllui ”Nisser og dverger”, ja dasto sii mátkkoštedje viidáseappot Berg girkui.

Vuosttaš nissonbáhppa

1961:s oaččui Norga vuosttaš nissonbáhpa. Ingrid Bjerkås vihahuvvui báhppan ja beasai báhppavirgái Berg ja Doasku searvegottiide. Dán jági lágiduvvo nissonbáhpaid ávvudeapmi. Ávvudeapmi álgá Hamaris, gos Bjerkås vihahuvvui báhppan vihttalot jagi dás ovdal, ja geassemánus lea ávvudeapmi Sážžás. Dilálašvuohta Berg girkus odne lei ge dego álgu dain ávvudandoaluin mat galget lágiduvvot.

Dronnet Sonja doalai sártni dán dilálašvuođas ja deattuhii man dehálaš láidesteaddji nissonolmmoš Ingrid Bjerkås lea:

Ingrid Bjerkåsa vihaheapmi báhppan ja su báhpadoaibma dáppe Sážžás, rabai geainnu. Dat lei stuora ovdáneapmi dásseárvobarggus ja dagai eará nissonolbmuide eahpikeahttá álkibun válljet báhppavirggi. Mii lei veadjemeahttun šattai vejolažžan ja dál mii leat ge dás earenoamáš ja čáppa girkohistorjjálaš báikkis.

Tungeneset – várddus báiki

Našuvnnalaš turistageainnuide gullet 18 válljejuvvon geainnu iešguđet guovllus riikkas, ja vuojidettiin daid geainnuid mielde olmmoš beassá vásihit millii Norgga čábbodaga. Tungeneset – mii lea várddus bisánanbáiki – gárvvistuvvui 2007:s, ja dat lea oassi turistageainnus Gryllefjorda ja Botnhamn gaskkas. Gonagas Harald ja Dronnet Sonja beasaiga dán várddus báikkis návddašit luonddu čábbodaga, ja dás soai maid doalaiga čoahkkima preassaolbmuide geat ledje boahtán.

Berg mánát ja nuorat

Senjahopenis dearvvahii Gonagasbárra Havørn UIL ja IL Foss nuorra spábbačikčiid, ja nuoraid geat čájehedje iežaset govvačájáhusain nuoraid beaivválaš eallima Berg suohkanis. Berg ealáhusaid ovddasteaddjit muitaledje guolásteami ja eará ealáhusaid birra suohkanis.

Lei maid vuorddekeahttá deaivvadeapmi nuoraiguin geainnu alde gaskal Skaland ja Senjahopen. Gonagasbárra ja sudno mieldemátkkošteaddjit bisánedje go fuomášedje muhtun skuvlamánáid geat aitto ledje vuojadan, ja Dronnet Sonja manai vuorddekeahttá biillas olggos singuin ságastallat.

Senjahopenis máhcaiga Gonagas ja Dronnet fas Gonagaskiipii, ja dainna soai mátkkošteigga maŋŋemus oasi dán fylkemátkkis, Husøyii Leaŋgáviikka suohkanis.

Bruggafeasta ja feastačájáhus Leaŋgáviikkas

Leaŋgáviikkas lágiduvvui bruggafeasta kaia alde Brødrene Karlsen báikkis. Dáppe beasai Gonagasbárra deaivvadit sihke báikkálaš guolásteddjiiguin, sisafárrejeaddji nissonolbmuiguin ja suohkana riddonissoniiguin, danin go doppe guossohuvvo riddoolbmuid borramušat.

Dasto lei feastačájáhus gos Nuoraid Kulturdeaivvadeapmi Tromssas lei guovddážis prográmmas. Artisttat sihke Leaŋgáviikkas ja dain viđa eará suohkaniin maid Gonagas ja Dronnet leaba guossástallan, guoimmuhedje. Ledje sártnit, lávlun ja musihkka, ja Našunállávlla loahpahii dán dilálašvuođa.

Maŋŋemus sártnistis dán mátkkis giitalii Gonagas Harald golmma miellagiddevaš beaivvi ovddas davvin, gos sii ledje beassan čuovvut earenoamáš bures plánejuvvon prográmma mii čađahuvvui hui bures. Gonagas deattuhii man dehálaččat fylkamátkkit leat sudnuide Dronnegiin:

Munno Dronnegiin mielas leat fylkamátkkit buot deháleamos ja suohttaseamos vásáhusat. Dáin feastamátkkiin ožžo moai vejolašvuođa oahpásnuvvat buorebut sihke min riikii ja olbmuide. Dán mátkkis Mátta-Tromssas letne beassan oaidnit ollu ealli báikkálaš servodagaid gos ovttasbargu, nuppiin berošteapmi ja eaktodáhtolaš bargomokta hábme birrasiid. Lea hávski oaidnit go nu ollugat dovdet ovddasvástádusa guhtetguoimmiset ovddas ja barget oktavuhtii buorrin!

Giitu didjiide buohkaide geat lehpet dahkan dán nu ovddolaš vásáhussan munnuide. Giitu čáppa sániid ja dearvuođaid ovddas, ja dan hearvás prográmma ovddas dáppe Leaŋgáviikka sullos. Sávve didjiide buohkaide lihku ain boahttevuhti!