Stáhtaguossástallit Tromssas
Maŋemus beaivvi stáhtaguossástallamis mátkkoštedje Májestehtaguovttos Gonagas ja Dronnet, Canada generálguvernøra ja Jean-Daniel Lafond Tromsii. Doppe sii váccašedje gávpotguovddáža gáhtaid mielde, ovdalgo manne ráđđehuslunsjii ja kulturseminárii Universitehtas.
Gávpotvázzin
Tromssas sii váccašedje vuos ovtta diimmu gávpotguovddážis. Sin vázzingeidnui ledje ceggen iešguđetlágan buvddaid, ja dasa lassin ledje ollu mánát ožžon skuvllas friddja dán dilálašvuođa dihte.
Váccidettiin gávpogis beasai Gonagasbárra ja generálguvernørabárra máistet sihke gonagasreabbá ja eará norgga mearrabiepmuid, ja maiddái báikkálaš biepmuid nugo gáiccavuosttá mii lea ráhkaduvvon Báhccavuonas. Báikkálaš falástallansearvvit ja skuvlakorpssat guoimmuhedje gussiid, ja Tvibit nuoraidviesu filbmadahkkit besse humadit Jean-Daniel Lafonddain filmmaid birra.
Ráđđehuslunsja
Guolástusministtar Helga Pedersen bovdii gussiid Ráđđehusa bealis lunsjii. Sártnistis gussiide čujuhii ministtar dasa man ollu lea seammalágan Canadas ja Norggas mii guoská áhperiggodagaid hálddašeapmái. Son čujuhii maid ovttasbargui mii dahkko polardutkamis ja davviguovlluid birasgáhttemis.
Eamiálbmogiid dilli
Stáhtaguossástallan loahpahuvvui Tromssa Universitehtas, Árdna sámi kulturviesus. Dáppe ledje Norgga ja Canada eamiálbmogat guovddážis. Generálguvernøra Michaëlle Jean dovddahii ahte livččii sávaldat oahppat Norgga sápmelaččain dakkár áššiin mat gusket vuoigatvuođaide, mii boađášii ávkin inuihtaid vuoigatvuođabargguide Canadas, ja bargui mii gusoká inuihtaid iešstivrejupmái Nunavut stáhtas.
Kultuvra ja seminárat gaskavahku
Gaskavahku lei Canada generálguvernøras ollu prográmmas Oslos. Álggos son finai Bjørvika operas, doppe son maid čuovui seminára man fáddá lei movt ealáhusat sáhttet váikkuhit gávdnat čovdosiid davviguovlluid dálkkádatrievddademiide. Seminára maŋŋil čájehedje sutnje operaviesu.
Dan maŋŋá čuvvo Majestehta Gonagas ja Ruvdnaprinsabárra generálguvernøra Interkultuvrralaš museai, ja doppe sidjiide čájehedje čájáhusa ”Our sacred space”. Maŋŋelgaskabeaivvi ledje sii Litteraturhuset nammasaš báikkis gos lei digaštallan dan birra makkár sadji dáidagis galgá leat báikkálaš servodagain. Majestehta Dronnet čuovui Jean-Daniel Lafond Astrup Fearnley Museai ja Oslo Cinematehkii, gos lei sierra prográmma.
Sii loahpahedje eahkeda lágidemiin gos Gonagasbárra, Ruvdnaprinsabárra ja Prinseassa Astrid ges ledje generálguvernøra guossit Dansens hus nammasaš báikkis.
Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:
Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala FacebookasÁigeguovdilis áššit
Gonagaslaš hoavva ovdanbuktá 2023 jahkeraportta
Gonagasviesu doaimmat diibmá speadjalastet otná Norgga. Gonagasbearraša mátkkit 47 suohkanii, almmolaš galledeamit viđa eurohpalaš riikkain, iešguđetlágan lágideamit ovttas riikka suodjalusain ja riikka gearggusvuođa guovdilastin, čájeha mii lea dehálaš Norgii ja masa gonagasbearaš lea bidjan návccaid.
Lihkusávaldagat Dánmárkku ođđa gonagasbárrii
Majestehta Gonagas Harald cealká liekkus lihkusávaldagaid Majestehta Gonagas Frederik X ja Majestehta Dronnet Mary guoktái truvdnolotnahuvvama oktavuođas Dánmárkkus.