Kultuvra ja árbevierru Telemarkkus
Dán geasi deavdiba sihke Ruvdnaprinsa ja Ruvdnaprinseassa 50 jagi. Dán čalmmustahttiba viđa mátkki bokte iešguđet osiide riikkas ja juohke mátkkis lea iežas fáddá. Dáinna lágiin háliida Ruvdnaprinsabárra loktet ovdan osiid maid atniba eanemusat árvvus Norggas.
Gonagaslaš Allavuođat Ruvdnaprinsa Haakon ja Gonagaslaš Allavuohta Ruvdnaprinseassa Mette-Marit leaba galledan Raulanda Vinje suohkanis Telemarkkus ja Hovden ja Bykle Setesdalas Agderis.
USN ja Raulandsakademiet galledeapmi
Universitetet i Sørøst-Norge (USN) ja Raulandsakademiet lea okta deháleamos akademalaš ásahusain árbevirolaš dáidaga ja álbmotmusihka dáfus. Dáppe váldet vára ja seammás ovdánahttet kulturárbbi. USN fállá sihke jahkásaš lohkansuorggi, bachelor ja mastergráda árbevirolašfágain ja doppe leat sullii 150 studeantta.
Ruvdnaprinsabárra beasai dáppe gullat sin doaimmaid birra ja oinniga maiddái giehtaduodječájáhusa.
Duodjebájit
Ruvdnaprinsabárra galledii máŋga duodjebáji Raulandas. Doppe ledje studeanttat doaimmalaččat bargame, ja Ruvdnaprinsa ja Ruvdnaprinseassa beasaiga maiddái geahččaladdat muhtun praktihkkalaš doaimmaid
Metállabájis čájehii Linn Sigrid Brattland mot čikŋahearvvaid ráhkada, ja muorraduodjebájis beasaiga oaidnit earret eará mot árbevirolaš musihkkačuojanas ráhkaduvvo. Ruvdnaprinsa ja Ruvdnaprinsassa beasaiga geahččalit.
Muorraduodjebájis riegádit earret eará musihkkačuojanasat. Govven: Lise Åserud, NTB
Ruvdnaprinseassa Mette-Marit lea ieš viššal gođđit, ja lea ovdal oasálastán čuoldin/gođđinkurššas juste fal Raulandsakademias. Danin ii várra lean ge imaš ahte Ruvdnaprinsassa mielas searvvai go bivde su geahččalit gođđit tekstiilabájis. Ane Brandt Sandholt čájehii Ruvdnaprinseassai mot sáhttá geavahit gáffala veahkkin. Badjánii veahá reaškkas go Ruvdnaprinsa Haakon maiddái háliidii geahččalit.
Ane Brandt Sandholt čájeha Ruvdnaprinseassai gođđinmálle mas geavaha gáffala veahkkereaidun. Govven: Lise Åserud, NTB
Ruvdnaprinsa Haakon maiddái háliida geahččalit. Govven: Lise Åserud, NTB.
Galledeapmi loahpahuvvui Vinjesálas gos lei lávlun ja dánsun. Ja doppe guossohedje vel gáfe árbevirolaš gáhkuin, klinge.
Álggahuvvui Stordas
Ruvdnaprinsa Haakon čađahii árbabut dán jagi sierra 50-jagi mátkki. De son galledii Storda gos fáddán lei árvohuksen, ealáhusat ja nuppástuhttin.
Ruvdnaprinsa galleda Aker Solutions Stordas mii lea čiehkajuolgefitnodat. Govven: Simen Løvberg Sund, Gonagaslaš hoavva.
Ruvdnaprinsa galledii Aker Solutions, mii lea leamaš dehálaš čiehkajuolgefitnodat Sunnhordalanddas badjel 100 jagi juo. Rusttet Stordas lea stuorámus offshore-rusttet olles riikkas ja áigumuššan sis lea oažžut dehálaš sajadaga guoddevaš ja digitaliserejuvvon boahtteáiggis dán industriijas. Jus galgá nagodit dálkkádathástalusaid hálddašit, de lea dehálaš unnidit nuoskkidansuođđama ja sihkkarastit energiijaháhkama seammas go doalaha árvoloktema ja bargosajiid.
Ruvdnaprinsa Haakon beassai gullat prošeavttaid birra mat guoskkahit karbonačatnama- ja vurkkodeami, elektrifiserema ja áhpebiekkaid.
Galledeapmi loahpahuvvui Akera rusttegis gos biđgejit ja ođđasitgeavahit offshoreinstallašvunnaid mat eai leat šat anus.
Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:
Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala FacebookasÁigeguovdilis áššit
Gonagaslaš hoavva ovdanbuktá 2023 jahkeraportta
Gonagasviesu doaimmat diibmá speadjalastet otná Norgga. Gonagasbearraša mátkkit 47 suohkanii, almmolaš galledeamit viđa eurohpalaš riikkain, iešguđetlágan lágideamit ovttas riikka suodjalusain ja riikka gearggusvuođa guovdilastin, čájeha mii lea dehálaš Norgii ja masa gonagasbearaš lea bidjan návccaid.
Lihkusávaldagat Dánmárkku ođđa gonagasbárrii
Majestehta Gonagas Harald cealká liekkus lihkusávaldagaid Majestehta Gonagas Frederik X ja Majestehta Dronnet Mary guoktái truvdnolotnahuvvama oktavuođas Dánmárkkus.