– Lea nu čáppat juohke sajis

– Čađahit fylkkamátkki Gonagasskiippain Møre ja Romsdalas mearkkaša ahte leat dávggut sihke rumašlaččat ja silolaččat, dajai Majestehta Gonagas Harald sártnis Sandes maŋŋelgaskabeaivve.

– Mii geahččat ja gaifát, mii jorgaladdat, šuohkkit ja hervvošit čađat. Juohke sajes lea nu olu čábbodat ahte vel niski ge várkagoahtá go olnmoš viggá buot geahččat.

Sjaluppa jođus gáddái. Govven: Erik Birkeland/TINGH

Majestehta Dronnet Sonja logai su sártnis árbabut dán beaivve ahte sutnje leat báhcán vaikko man olu buorit muittut su mátkkiin Sunnmøres.

Vanylven – rikkis olivina ja peridota geažil

Fylkkamátkki nubbi beaivi álggahuvvui Åheim báikkis Vanylven suohkanis. Jagis 1979 – 43 jagi dás ovdal –  galledeigga Gonagas ja Dronnet Åheima, dalle ruvdnoprinsabárran. Ja dalle lei okta ášši mii erenoamážit bisánii muitui.

-Mun muittán bures ahte oahpásmuvven Vanylvena dovddus minerálai, – olivingeađgái– man sáhttá gieđahallat vai rievdá erenoamáš, čáppa ruoná peridotčikŋahearvan, logai Dronnet Sonja. Son muitalii ahte son iluin čiŋada peridotčikŋahearvvain man oaččui 75-jagi skeaŋkkan.

Loga Dronnega sártni dás 

Deaivvadeapmi orkánaoaffariiguin

Gonagas Haraldii leat báhcán lossa muittut Vanylvenis dan rájes go galledii Rovde maŋŋel ođđajagiorkána jagis 1992. Dronnet gesii ovdan dán dáhpáhusa su sártnis.

-Ođđajagimánu 8.beaivve dien jagi ledje deaivvadeamit doppe, ja dát čuozai garrasit sihke mu isidii ja midjiide buohkaide. Govva Gonagasas, boares, gollan dálvereadjuin ja sáppahiiguin, gii das čuožžu mollanan bázáhusaid guovddážis,  lea juoga mii lea agibeaivái bisánan millii. Ferte leamaš oba garra šohkka buohkaide vásihit orkána stajidemiid, logai Dronnet Sonja.

Oallugat sis geaiguin Gonagas dalle deaivvadii, ledje servan Gonagasbára galledeapmái.

Spábbačiekčanšiljus olggobealde Olivinhálla, lei suohkan ráhkkanahttán kultuvrralaš prográmma ovttas  “Merkesteinane”, stuora mánáidkoarain, dánsunjoavkkuin ja korpsain. Maria Parr, Vanylvena dovddus mánáidgirječálli, logai oasáža girjjis  “Tonje Glimmerdal” – tøffa nieidda birra gii eallá  “ leaktu ja iešluohttámuš”-jurdaga mielde.

Vanylven ássit Olivinhallen luhtte. Ovddemusas čohkkajit erenoamáš bovdejuvvon guossit, eanadoalli Eldar Lade, girječálli Maria Parr ja Sven Johan Bøstrand guhte 25 jagi lea áŋgirit bargan Monsiaderdoaluiguin (valaštallansuohttasat doaimmashehttejuvvon olbmuide) Govven: Liv Anette Luane, Gonagaslaš hoavva.

Máilmmi vuosttaš skiipatunealla

Gonagasbárra dearvvaheigga golbma njunuš giliovddasteddjiid -girečálli ja smávvadálolaš Hilde Myklebust, gründer Paul Sindre Vedeld ja Jan Helgøy, gii maiddái gohčoduvvo "Mr. Stad-skipstunnel". Son lea ovddeš sátnejođiheaddji suohkanis ja hirbmat áŋgirit bargan oččodit boahttevaš ráŋŋavuođa tunealla mii galgá leat gárvvis jagis 2026.

Stad skiipatunealla lea máilmmi vuosttaš dán hámis. Tunealla vuođul unnu riska skiipalihkuhisvuođaide, dát unnida vuordináiggi mearrajohtolagas  ja dagaha ahte sáhttá eanet gálvvu fievrridit meara bokte.

Sankt Jetmund-girku

Gonagasbárra maiddái vásiheigga Sankt Jetmund-girku man vuohččan galledeigga jagis 1979.

Gonagasbárra maiddái vásiheigga Sankt Jetmund-girku. Govven: Lise Åserud / NTB

Dát girku lea 1155 rájes, ja dán smávva girkoža muvrraid siskobealde gulaiga girku historjjá man Jetmund Rekkedal muitalii. Organista Bert Handrick čuojahii Palbo Bruna šuoŋa “Tiento de falsas de Secondo tono”. Dát lea spánska árrabarokkaáiggis, ja das leat maid čanastumit gaskaagimelodiijaide, nu ahte heivii bures gaskaagigirkus dán čuojahit.

Gonagasbárra olleba fas Gonagaskiipii. Govven: Erik Birkeland/TINGH

Viidáseappot Larsnesii ja Sandii

Gonagasskiipa Norge doaibmá dego Gonagasbára ruoktun fylkamátkkis. Maŋŋegaskabeaivvi ollii “Norge”  boahtte suohkanii dán mátkkis, ja dat lea Sande. Ovdalalaš diibmu 16.00 lávkiiga Gonagas Harald ja Dronnet Sonja gonagassjaluppii mii doalvu sutno gáddái. Larsneskáijas vurde sátnejoiheaddji, politimeastir ja lieđđemánáguvttos  Johannes Sætre ja Tiril Mundal ( 5 jagi boarrásat). 

Buresboahtin Gonagasbárrii Sande suohkaniidda. Govven: Lise Åserud / NTB

– Moai Dronnegiin letne hirbmat ilus go viimmat letne ollen Sande suohkanii- lea vusttaš geardde, logai Gonagas sártnistis maŋŋelgaskabeaivve.

Sande lea okta dain moatti suohkaniin fylkkas mas lea eanet go 100% bargosajiidgokčan. Fitnodagat leat eanas čadnon maritiima ealáhusaide.

-Luondu lea miidjiide illun, muhto maiddái ávkin. Ja dii lehpet dan lihkolaš dilis ahte orrubehtet jur borramušlihti bálddas, mearragáttis.

-Ahte dákkár suohkan mii ii leat máilmmi stuorámus, nagoda fállat nu olu bargosajiid- ja maiddái bargiide iešguđetge riikkas-  lea oalle mearkkašanveara, dajai Gonagas.

Loga Gonagasa sártni dás

Rønnebergplassen nammasaš šiljus Larsnes hálddáhusguovddážis, bovdii suohkan lávlumii, musihkkii, sártniide ja lei vel ovdanbuktin prošeavttas “Livsgledeheim” ovdal go čájehuvvui oasáš čájálmasas “Spelet om kong Arthur”. Kongsvollen báikkis Sandsøya sullos, čájehuvvo dát humoristtalaš ja historjjálaš čájálmas juohke jagi ja neavttárat leat ollásit báikki olbmot ja aivve fal amatevrrat.

– Ahte brihttalaš historjá beakkálaš Arthuriin, lea nu áigeguovdil nu mot dás čájehuvvo, muitala munnje ahte dán servodagas lea hutkáivuohta, dáppe lea dáhttu bargat ja searvat doaimmaide nuvttá ja olbmuin lea árva, logai Gonagas.

Sande bovdii Gonagasbára Rønnebergplassen-šiljui Larsnesas gos ledje sártnit, suohttasat, lávlun ja musihkka. Govven: Lise Åserud / NTB

Odne eahkes bovdejit dán fylkkamátkki vihtta suohkana sierra gaskabeaivveguoimmuheapmái, “Feel Royal”  Breidablikk giliviesus Sandes. Dát šaddá erenoamáš čájáhus beakkán showas “Feel it” mii lea buvttaduvvon Larsnes báikkis 2012 rájes. Juohke čavčča lea showwa ođđa sisdoaluin ja ođđa fáluin .Dát lea ovttasbargoprošeakta mii eaktuda olu návccaid báikkálašbirrasis.

Ihttin loahpahuvvo mátki Hareid-suohkanis ja lágiduvvo vuostáiváldin Gonagasskiippas Norge.