Ođđa jurdagat ja árbevierut Vågås

Ruvdnaprinsa Haakon álggahii guossástallama BETA álggahanfitnodagas. BETA lea gründariid oktasaš kánturbáiki Vågå márkanguovddážis, maid báikkálaš áŋggirdeaddjit álggahedje 2016:s. Dat geasuha gründariid viidát Gudbrandsdalen guovlluin, ja dasa lassin ovttasbarget sii seammasullasaš oktavuođaiguin eará guovlluin Norggas – ja máilmmis.

Olggos "čiegus kantuvrras"

Ulbmil lei boahtit olggos “čiehkádan kantuvrras” ja ásahit báikki gosa smávit álggaheaddjit besset čoahkkanit juogadit vásáhusaid, máhtu ja oktavuođaid. Lea álkit ovttasbargat iešguđetlágan prošeavttaiguin go besset čoahkkanit seamma báikái. Kantuvra lea maid ámmátlaš biras gosa sáhttá bovdet kundariid ja ovttasbargiid.

Historjjálaš gieddi

BETA gründariid luhtte jotkkii mátki Vågå boares báhpagárdimii, Ullinsvin. Doppe bovdii historjásearvi vuolgit geahčadit restaurerejuvvon "Báhpagárdingietti".

Ruvdnaprinsa Haakon váccašeamen giettis, oahpisteaddjin leaba Unn Bostad ja Kari Hølmo Holen. Govva: Tom Hansen, Hansenfoto.no

Giettis lea earet eará "Máttaráhku urttasgárdi", mii lea namas ožžon Christine Storm Munch namas- guhte lei ii unnit go málára Edvard Munch máttaráhkku. Christine lei dieppe báhparoavván gaskal 1776 ja 1786, ja eatnagat bohte su lusa oažžut veahki buozanvuođa ja givssiid dihte.

Eai dieđe sihkkarit jur juste gokko su urttasgárdi lei báhpagárdingiettis, muhto lea bures dokumenterejuvvon makkár urtasiid son gilvvii – ja dat lea maid ođđasis gávdnamis.

Galleri Ullinsvin

Vågå áigumuš lea ovddidit Ullinsvin dáidda- ja kulturguovddážin. Odne sii jovde lávkki ovddos dieinna áigumušain go Galleri Ullinsvin rahppojuvvui.

Ruvdnaprinseassa boahtá Ullinsvinii. Govva: Stian Lysberg Solum / NTB scanpix

Govvejeaddji Morten Krogvold lea doallan govvengurssiid Vågås juo 30 jagi. Dan ávvudeami son čalmmustahttá dakko bokte ahte beassá leat vuosttaš čájeheaddjin ođđa galleriijas, čájáhusain "Jaskes čuovga".

Lei Ruvdnaprinseassa guhte rabai galleriija almmolaččat:

- Dáppe Vågås jurddašan mun: Dá lea juoga čábbámus mii leaš norggas, stuora dáidaga inspirašuvdna. Maŋemus 30 jagi leat máŋga astoáiggi govvejeaddjit dáppe beassan viiddidit oainnuideaset ja fuomášan návccaideaset. Dáppe gávdnet beakkán dáiddárat, nugo Kjell Erik Killi-Olsen, ráfi ja bargomuosi. Ja dáppe eallá dološ ja dálá áigi bálddalaga – suodjaleapmi ja ođasmahttin leat čábbát seaguhuvvon oktii. Das lea árbi, boares vierut ja dárkilis geahčastat mii čájeha geat mii leat – ja mot mii dan galgat muitalit.

Biebmovierut ja duddjonvierut

Maŋŋel rahpama beasaiga Ruvdnaprinsa ja Ruvdnaprinseassa váccašit dan čáppa šiljus. Birra buot ledje kulturovdanbuktimat, smávva buvddat gos čájehedje dološ duddjonvieruid ja árbevirolaš borramušaid.

Ruvdnaprinseassa beassá gullat "Ull på norsk" prošeavtta birra. Govva: Guri Varpe, Gonagaslaš hoavva

Ruvdnaprinseassa beasai gullat "Ull på norsk" prošeavtta birra- mii lea kursa maid Husfliden lágida riikii fárrejeddjiide guđet hálidit oahppat dárogiela ja seammás oahppat gođđit dahje goarrut. Dáppe ássá maid báhkár gii lea Etiopias eret, ja son guossoha láibbiid maid lea Etiopia málle mielde láibun, boares norgalaš báhkárommanis.

Borramušat maid Arne Brimi ja su oahpahallit guossohedje šiljus.

Arne Brimi ja su oahpahallit guossohedje borramušaid šiljus. Govva: Marius Gulliksrud, Stella Pictures

Ruvdnaprinsabárra beasai máistet sihke suovastuvvon dápmoha, basson lábbábierggu ja liegga Lesja brie vuosttá.

Viidáseappot Sel suohkanii

Vågås jotkkii Ruvdnaprinsabárra mátkki viidáseappot Sel suohkanii. Dat lea sudno maŋemus bisánanbáiki dán jagi fylkakmátkkis.

 Loahpaheigga Sel suohkanis