Loahpaheapmi Bergenis
Majestehta Gonagas láidestii Korea Republihka presideantabára guossástallamis KNM Maud skiippas Haakonsvernas Bergenis odne. Stáhtaguossástallan loahpahuvvui Edvard Grieg ruovttus Troldhaugenis.
Eksellense Presideanta Moon Jae-in deaivvadii stáhtaministariin Erna Solbergain eske iđđes, go guossástallit bohte Bergenii. Dasto lei lunša Haakonhállas vuosttaš oassi oarjenorgga oaivegávpogis odne. Sátnejođiheaddji Marte Mjøs lei vuostáiváldi ja guossoheaddji dien boares gonagashállas.
Guossástallan KNM Maud skiipas
Logistihkkafanas KNM Maud lea Mearrasuodjalusa stuorámus skiipa. Dat lea 183 mehter guhko, ja nu lea ge arvat guhkit go norgga fregahtat.
KNM Maud lea huksejuvvon Korea Republihkas, Daewoo Shipbuilding and Marine Engineering skiipahuksenfitnodagas. Skiipa gásttašuvvui Bergenis miessemánu 21.beaivvi dán jagi, ja lea navdojuvvon Gonagas Haralda áhku, Dronnet Maud gáibmin.
Gonagas Harald, Presideanta Moon ja su roavvá Kim ožžo dieđuid skiippa birra, ja besse maid oaidnit makkár kapasitehta skiippas lea sirdit gálvvuid eará fatnasiidda.
Gonagas Harald, Presideanta Moon ja su roavvá Kim čállet namaset pláhttii mii lea muitun sin guossástallamis. Govva: Sven Gj. Gjeruldsen, Gonagaslaš hoavva
KNM Maud sáhttá váldit ollu gálvvu, ja sáhttá eará fatnasiidda doaimmahit boaldámuša, niestti, biergasiid mat váilot, ammunišuvnnaid ja ollu eará maid meara alde dárbbašit. Dat mearkkaša ahte eará skiippat sáhttet leat meara alde guhkit áiggi, eai dárbbaš nu dávjá mannat gáddái háhkat dan maid dárbbašit. Maud skiippas lea sadji máŋgga helikopterii, ja das lea maid kapasitehta addit medisiinnalaš veahki ja kirurgiija mii gádju heakka.
Plána mielde galgá KNM Maud oažžut operatiivvalaš militearafanas statusa 20220 jagi mielde.
KNM Maud veahka čužžo kájás, gearggus inspekšuvdnii, go guossit bohte. Govva: Sven Gj. Gjeruldsen, Gonagaslaš hoavva
Loahpahedje Troldhaugenis
Presideantabára stáhtaguossástallan loahpahuvvui Edvard ja Nina Grieg ruovttus Troldhaugenis. Presideanta Moon deattuhii sártnistis lunšša oktavuođas Haakonhállas, ahte Edvard Grieg, ja eandalii su lávlla "Solveigs sang", lea dovddus ollu koreanalaččaide. Ja dieinna lávlagiin sii loahpahedje ge otná smávva konsearttaža.
Soprána Beate Mordal lávllui ja Jens Harald Bratlie čuojahii (piano) ja soai ovdanbuvttiiga máŋga lávlaga ja lyrihkalaš. Govva: Sven Gj. Gjeruldsen, Gonagaslaš hoavva
Soprána Beate Mordal lávllui ja Jens Harald Bratlie čuojahii (piano) - ja soai ovdanbuvttiiga máŋga lávlaga ja lyrihkalaš bihtá ovdal go loahpaheigga olles dilálašvuođa Peer Gynt lávlagiin"Solveigs sang" .
Stáhtaguossástallan loahpahuvvui Edvard Grieg ruovttus Troldhaugenis. Govva: Sven Gj. Gjeruldsen, Gonagaslaš hoavva
Gonagas Harald dagai earu Presideantabárain Flesland girdihámmanis. Dál mátkkošteaba Presideanta Moon ja su roavvá Kim stáhtaguossástallamii Ruŧŧii. Doppe sávvaba Majestehtaguovttos Gonagas Carl Gustaf ja Dronnet Silvia sudnuide buresboahtima ihttin.
Fakta om Republikken Korea
Hovedstad: Seoul
Største byer: Seoul, Busan og Incheon
Størrelse: 100 280 km2 (Norge: 385 203 km²)
Befolkning: ca 51 millioner (2016)
Språk: Koreansk
Styresett: Republikk
Grunnlagt 15. august 1948
Statsoverhode 2019: President Moon Jae-in
Norge bidro til forsvaret av Republikken Korea under Koreakrigen 1950-53 med sanitetsstyrken NORMASH.
Det bilaterale forholdet er godt, og vi markerer 60 år med diplomatiske forbindelser i 2019. Republikken Korea er en av Norges viktigste handelspartnere i Asia. Forholdet har tradisjonelt vært dominert av skipsbygging og offshoreindustri, men nå øker også områder som sjømat og teknologi. Det er stort potensial for ytterligere samarbeid.
Det er om lag 70 norske bedrifter etablert i Republikken Korea i dag.
Kilde: UD
Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:
Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala FacebookasÁigeguovdilis áššit
Gonagaslaš hoavva ovdanbuktá 2023 jahkeraportta
Gonagasviesu doaimmat diibmá speadjalastet otná Norgga. Gonagasbearraša mátkkit 47 suohkanii, almmolaš galledeamit viđa eurohpalaš riikkain, iešguđetlágan lágideamit ovttas riikka suodjalusain ja riikka gearggusvuođa guovdilastin, čájeha mii lea dehálaš Norgii ja masa gonagasbearaš lea bidjan návccaid.
Lihkusávaldagat Dánmárkku ođđa gonagasbárrii
Majestehta Gonagas Harald cealká liekkus lihkusávaldagaid Majestehta Gonagas Frederik X ja Majestehta Dronnet Mary guoktái truvdnolotnahuvvama oktavuođas Dánmárkkus.