Stáhtaguossástallan Korea Republihkas
Odne beasai Majestehta Gonagas sávvat buresboahtima Eksellense Presidentii Moon Jae-in ja vuosttašroavvái Kim Jung-sook. Dat lea vuosttaš geardi go Korea stáhtaoaivámušat leat stáhtaguossástallamis Norggas.
Guossástallan čalmmustahttá dan ahte lea 60 jagi gollan dan rájes álggahuvvo diplomáhtalaš oktavuođat min guovtti riikka gaskii. Republihkka Korea lea Norgga deháleamos gávperiika Asias , earret Kina, ja mis lea lagas gulahallan ja dađistaga eanet ovttasbargu maiddái ollu eará surggiin.
Buresboahtinseremoniija
Diibmu 10.00:s bođii Presideantabára korteše Šloahta lusa, ja njunnošis lei Gonagas Allavuohta Ruvdnaprinsas Haakon. Doppe vuostáiválddii Gonagas Presideantabára ja Vuosttašroavvá allaáiggálaš seremoniijain.
Mánát sevve Korea ja Norgga leavggaiguin Šloahttašiljus. Presideantabárra, Gonagas ja Ruvdnaprinsa aste bisánit dearvvahit mánáid maŋŋá allaáiggálaš buresboahtinseremoniija. Govva: Ryan Kelly / NTB scanpix
Kránsabidjan
Lea dáhpin ahte guossástalli stáhtaoaivámušat bidjet lieđđekránssa Akershus galbba Našunálamonumeantta lusa, ja dien láhkái gudnijahttet sin geat sođiin leat gahččan Norgga ovddas. Odne lei Akershus seremoniija viiddiduvvon vel ovttain lieđđebidjamiin.
Presideanta Moon ja roavvá Kim dearvvaheaba NORMASH veteránaid. Govva: Sara Svanemyr, Gonagaslaš hoavva
Norga lei okta dain riikkain mat ledje fárus suodjaleamen Korea Republihka Koreasoađis (1950-1953). Norga sáddii dohko NORMASH sanitehtaveaga. Oktiibuot ledje soahtešilju buohcciviesus doppe 623 norgalaš dievddu ja nissonolbmo, ja sii dikšo birrasii 90 000 soahteolbmo ja siviila olbmuid.
Presideanta Moon Jae-in bijai lieđđekránssa sin muitomearkka lusa odne. Máŋga NORMASH veterána ledje maid mielde dan seremoniijas.
Gonagas Harald dearvvaha NORMASH sanitehtaveaga veteránaid. Govva: Sara Svanemyr, Gonagaslaš hoavva
Ráfisárdni Aulas
Maŋŋil lieđđeseremoniija doalai Presideanta Moon Jae-in sártni Universitehta Aulas. Son sártnui dan birra mot geaidnu viidáseappot berre leat olahan dihtii bistevaš ráfi Koreanjárgii. Maŋŋil su sártni, ságastalai Presideanta Moon olgoriikaministariin Eriksen Søreide. Ságastallama láidii Laura Bicker - BBC korrespondeanta Seoulas.
Presideanta Moon sárdnida Universitehta Aulas dan birra mot Koreanjárgii nagodit oažžut bistevaš ráfi ja stáđis dili. Govva: Ryan Kelly / NTB scanpix
Sárdni dollojuvvo juste jagi maŋŋil Singapore alimus dási čoahkkima, gos ožžo ođđa movtta bargat oažžut ráfi Koreanjárgii. Presideantta sárdni čujuhii maid ráfi soabadallančoahkkimii mii galgá leat Oslo Forumas boahtte vahku.
Musihkain Koreai
Maŋil ráđđehusa lunšša Akershus šloahtas, vulge Gonagas Harald, Ruvdnaprinsa Haakon ja Prinseassa Astrid, Ferner roavvá Bjørvika Operavissui. Doppe bovdii Korea Presideantabárra musihkain mátkkoštit Koreai.
Doppe besse návddašit árbevirolaš nuohtaid, dán áigásaš musihka ja K-pop fenomena– mii lea koreanalaš popmusihkka , mii lea máilbmái leavvan dego stoarbma.
K-pop lea šaddan hui beakkánin maiddái Norggas, ja odne lei ge bárdnejoavku MONSTA X Operaviesu lávddis. Govva: Sven Gj. Gjeruldsen, Gonagaslaš hoavva
Guldaleaddjit besse maid gullat Sissel Kyrkjebø, gii šattai dovddusin Koreas álggugeahčen 2000-logu. Jung Jaeil loahpahii konseartaoasi «Spring Together» lávlagiin – lávlla ráfi birra.
Gonagaslaš guossit besse dearvvahit artisttaid maŋŋil konseartta.
Gállamállásat
Eahkes ledje gállamállásat Gonagaslaš šloahtas gudnin Korea presidentii ja vuosttašroavvái. Gonagas Harald rámidii Korea ja Presideantta 2018 Olympiija gilvvohallamiid lágideami ovddas:
- Geahččit miehtá máilmmi čuvvo stuora beroštumiin gilvvohallamiid, muhto Pyeongchang lágideamit ovddastedje juoidá mii lea vel deháleabbo, deattuhii Gonagas.
- Du álggaheapmi, hearrá Presideanta, čájehii máilbmái mot gilvvohallan sáhttá hukset šaldi badjel riidduid ja politihkalaš soahpatmeahttunvuođaid. Guhkes áiggi eahpesihkkaris dili maŋŋil, beasai ráfálaš Koreanjárga guovvamánus 2018 sávvat máilbmái buresboahtima gilvvohallamiidda. Ja OL lágiduvvui ge ráfi vuoiŋŋain - dálvegilvvohallamiiguin.
Gonagas Harald. Govva: Heiko Junge / NTB scanpix
Gonagas deattuhii maid dan mearkkašanveara ovdáneami mii leamaš Korea Republihkas dan 60 jagis go dán guovtti riikkas leat leamaš diplomáhtalaš oktavuođat:
- Dan áiggis lea goappešat riikkain leamas earenoamáš buorre ekonomalaš ovdáneapmi. Dan áiggi rájes go ledje unnán resurssat, gitta buori birgejupmái ja ovdáneapmái. Korea Republihkka čuoččahii soađi billistemiin ja lea dál máilmmi 11. stuorámus ekonomiija. Mii ovddošit go dii nu jođánit lehpet ovdánan buresbirgejeaddji demokráhtalaš riikan.
Ruvdnaprinsa Haakon ja vuosttašroavvái Kim Jung-sook. Govva: Heiko Junge / NTB scanpix
Guossástallan joatkašuvvá
Ihttin joatká stáhtaguossástallan Bergenis. Gonagas Harald čuovvu Presideantabára Bergenii, gos sii galget fitnat mariidnafatnasis KNM Maud ja konsearttas Edvard Griegs Troldhaugen.
Fakta om Republikken Korea
Hovedstad: Seoul
Største byer: Seoul, Busan og Incheon
Størrelse: 100 280 km2 (Norge: 385 203 km²)
Befolkning: ca 51 millioner (2016)
Språk: Koreansk
Styresett: Republikk
Grunnlagt 15. august 1948
Statsoverhode 2019: President Moon Jae-in
Norge bidro til forsvaret av Republikken Korea under Koreakrigen 1950-53 med sanitetsstyrken NORMASH.
Det bilaterale forholdet er godt, og vi markerer 60 år med diplomatiske forbindelser i 2019. Republikken Korea er en av Norges viktigste handelspartnere i Asia. Forholdet har tradisjonelt vært dominert av skipsbygging og offshoreindustri, men nå øker også områder som sjømat og teknologi. Det er stort potensial for ytterligere samarbeid.
Det er om lag 70 norske bedrifter etablert i Republikken Korea i dag.
Kilde: UD
Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:
Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala FacebookasÁigeguovdilis áššit
Gonagaslaš hoavva ovdanbuktá 2023 jahkeraportta
Gonagasviesu doaimmat diibmá speadjalastet otná Norgga. Gonagasbearraša mátkkit 47 suohkanii, almmolaš galledeamit viđa eurohpalaš riikkain, iešguđetlágan lágideamit ovttas riikka suodjalusain ja riikka gearggusvuođa guovdilastin, čájeha mii lea dehálaš Norgii ja masa gonagasbearaš lea bidjan návccaid.
Lihkusávaldagat Dánmárkku ođđa gonagasbárrii
Majestehta Gonagas Harald cealká liekkus lihkusávaldagaid Majestehta Gonagas Frederik X ja Majestehta Dronnet Mary guoktái truvdnolotnahuvvama oktavuođas Dánmárkkus.