Máŋggabealat prográmma Fijis
Gonagaslaš Allavuođas, Ruvdnaprinssas, lei hui máŋggabealat beaivi Fijis odne, go su prográmmas lei sihke kránsabidjan, áhpi, falástallan ja teáhter. Eanemus dovdduide čuohcci leat Daku giláš, maid dulvi čađat áitá.
Vuosttaš oassi prográmmas lei geahččalit Fiji našunálafalástallama: rugby.
Rugbyhárjehallan
Rugby leat dat spáppastallan mii dáppe lea eanemus. Buot golbma suolostáhta Tonga, Fiji ja Samoa leat nagodan kvalifiseret dán jagi máilmmigilvvohallamiidda, ja Fiji lea okta favorihtain. Sii leat maid dálá OL-meastárat "Rugby sevens" gilvvuin, mat ledje Rio de Janeiros 2016:s. Dál sii leat bárrahis ráhkkaneame Argentinai Máilmmigilvvohallamiidda.
Ruvdnaprinsa Haakon ja ovddidanministtar Dag-Inge Ulstein beasaiga hárjehallat U20-riikajoavkkuin eske iđđes. Álggos fertiiga diehttelas oahppat njuolggadusaid, ja dasto searvvaiga goabbatge jovkui.
Ruvdnaprinsa Haakon ja Dag-Inge Ulstein – goabbatge rugbyjoavkkus. Govva: Karen Setten / NTB scanpix
Hárjehallan lei Albert Park as- Fiji našunála rugbyarenas.
Sártnui universitehtas
Maŋŋel hárjehallama, manne sii fitnat University of the South Pacific. Universitehta váldobáiki lea Fijis ja das leat oahpahusat guoktenuppelohkái riikkain Jaskesábis. Ruvdnaprinsa sártnui studeanttaide Norgga ja su iežas oktavuođa birra áhpái, ja manne sus lea jáhkku boahttevuhtii – vaikko mis leat ge mearihis stuora hástalusat ovddabealde. Universitehta sáddii sártni njuolga, ja olles sártni sáhttá gullat dáppe:
Kronprinsens innlegg på University of the South Pacific. Foto: USP
Ruvdnaprinsa Haakon beasai maid dearvvahit golbma norgalačča geat studerejit dáppe, ja beasai gullat mot lea leahket norgalaš studeantan Fijis. Bergen universitehtas lea máŋga jagi leamaš ovttasbargu Jaskesábiuniversitehtain, ja dien guovtti universitehtas lea lonohallanprográmma.
Frederick Aspestrand, Tord Ingulfsen ja Andreas Moen Solem leat lonohallanstudeanttat Fijis. Govva: Sven Gj. Gjeruldsen, Gonagaslaš hoavva
Ruvdnaprinsa deaivvadii dieinna golmmain studeanttain go lei mannamin universitehta dáidda-ja kulturguovddážii, Oceaniai. Oceania geasuha sihke teáhterstudeanttaid ja dáiddáriid geat barget ođđa impulssaid ja árbevirolaš dáidaga oktavuođas. Odne beasai Ruvdnaprinsa Haakon oaidnit go studeanttat čájehedje teáhterbihtá ábi birra: áhpi mii addá eallimii, muhto mii maid váldá – ja mii dál maid sáhttá buot billistit.
Studeanttat čájehedje teáhterbihtá ábi birra. Govva: Sven Gj. Gjeruldsen, Gonagaslaš hoavva
Borjjasteapmi luovttas
Dasto galge sii beassat vuolgit borjjastit árbevirolaš "drua" fatnasiin. Vaikko áibbas árbevieru mielde dat ii leat gal huksejuvvon. "Uto ni Yalo" (Heart of the Spirit) lea ráhkaduvvon dološ huksenvuogi mielde, muhto ođđaáigásaš ávdnasiiguin ja ruoná teknologiijain, ja jođihuvvo beaivvášseallaiguin lassin borjasiidda.
Fanas lea guktii borjjastan birra máilmmi, ja geavahuvvo dal dovddusindahkat nanu guoddevaš, kárbonkeahtes fievrru. Oassi dán fatnasa doaimmain lea maid čohkket datadieđuid bázahusaid birra. Fanasveahka čorge áhpegáttiid ja raportere makkár bázahusaid ja man ollu bázahusaid gosge čohkkejit. Sii čohkkejedje 2 tonna dušše 2017:s.
Uto ni Yalo doaibma maid skuvlafanasin ja borjjasta vuosttamuččat Jaskesábis. Govva: Sven Gj. Gjeruldsen, Gonagaslaš hoavva
Lieđđebidjan
Olmmošlogu ektui ii leat makkárge eará riika juolludan nu ollu veahki ON ráfibisuheaddji soalddátveagaide go Fiji. Dál leat 680:s ráfibálvalusas ON soalddátveagain, earet eará Lulli-Sudanas ja Irakas. Norgga ON-soalddáhat leat leamaš bálvalusas ovttas Fiji soalddáhiiguin, earet eará Libanonas, ja odne beasai Ruvdnaprinsa Haakon dearvvahit muhtun Fiji veteránaid. Dat dáhpáhuvai de go Ruvdnaprinsa Haakon bijai lieđđekránssa našunála soahtemuitomearkka lusa eske veaigin.
Ruvdnaprinsa dearvvaha ON-veteránaid geat ládje ráfibálvalusas Libanonas ovttas norgga ON-soalddáhiiguin. Govva: Sven Gj. Gjeruldsen, Gonagaslaš hoavva
Dulvesihkkarastin Dakus
Daku giláža guossástallan loahpahii Fiji guossástallanmátkki. Diet gilážii leat dulvvit ollu jagiid juo dahkan vahágiid. Dulvečáhci boahtá das go áhpedássi badjána, eana fierrá ja garra arvedálkkit dulvadit eanu badjel buot rájiid.
Dakus leat viesut muorracakkiid alde, go lea nu stuora dulvevárra. Govva: Sven Gj. Gjeruldsen, Gonagaslaš hoavva
Ruvdnaprinsa Haakon ja Dag-Inge Ulstein beasaiga deaivvadit giláža olbmuiguin geat beaivválaččat oidnet váikkuhusaid maid dálkkádagaid nuppástuvvamat ja dulvvit mielddisbuktet. Muhto gili ássit čájehedje maid eastadanbargguid main lea ávki. Giláš lea ožžon veahki hukset dulvesihkkarastin doaimmaid ja dulvemuvrraid mat nagodit caggat čázi ja oažžut dan golgat eret gilis. Sii sávaše beassat cegget vel eanet diekkáriid, vai nagodit sihkkarastit vel stuorát oassi gilážis.
Mánát čájehit govain movt dulvečázi lea leavvan juohke báikái. Govva: Sven Gj. Gjeruldsen, Gonagaslaš hoavva
Dál lea Ruvdnaprinsa ja su delegašuvdna jođus maŋemus bisánanbáikái dán mátkkis Jaskesábis: Samoai.
Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:
Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala FacebookasÁigeguovdilis áššit
Gonagaslaš hoavva ovdanbuktá 2023 jahkeraportta
Gonagasviesu doaimmat diibmá speadjalastet otná Norgga. Gonagasbearraša mátkkit 47 suohkanii, almmolaš galledeamit viđa eurohpalaš riikkain, iešguđetlágan lágideamit ovttas riikka suodjalusain ja riikka gearggusvuođa guovdilastin, čájeha mii lea dehálaš Norgii ja masa gonagasbearaš lea bidjan návccaid.
Lihkusávaldagat Dánmárkku ođđa gonagasbárrii
Majestehta Gonagas Harald cealká liekkus lihkusávaldagaid Majestehta Gonagas Frederik X ja Majestehta Dronnet Mary guoktái truvdnolotnahuvvama oktavuođas Dánmárkkus.