Kongeparet i Santiago

1955:s vulggii dieđuid ohcci Thor Heyerdahl ođđa mátkái. Ovdalaččas lei son juo dovddus Kon-Tiki mátkkiin ja go mátkkoštii Galápagos sulluide. Muhto 1955:s lei son jođus Chile sullui Rapa-Nui, Beassášsullui. Suolu lea dovddus danin go doppe leat máilmmi stuora olbmohámát geađgeskulptuvrrat, mat gohčoduvvojit moaian. Doppe leat birrasii 900 diekkára, eanas mearragáttis. Heyerdahl roggamat čájehedje ahte diein skulptuvrrain ledje maid gorudat – čiekŋalasas eatnan vuolde. Dan rádjái ledje doivon ahte ledje dušše oaiveskulptuvrrat.

Kongeparet besøkte Påskeøya våren 2014 - et besøk som gjorde stort inntrykk. Foto: Det kongelige hoff.

Chile eiseválddiid ipmárdusain válddii Thor Heyerdahl  mielde ollu dávviriid ja bázahusaid Norgii ja Kon-Tiki-museai viidásit iskamiidda. Šiehtadus lei ahte galggai daid fas máhcahit ruovttoluotta go lei geargan daid dutkamiin, ja dál lea musea bargagoahtán lágidit dávviriid fas ruovttoluotta Chilii.

Máhcahanšiehtadus vuolláičállojuvvui doaluin Našunálagirjerádjosis Santiagos odne. Dávvirat ja bázahusat galget máhcahuvvot Beassášsullui, gos galget biddjot čájáhussan MAPSE museas. Heyerdahl bárdni, nuorat Thor Heyerdahl vuolláičálii šiehtadusa Kon-Tiki-musea bealis.  

Thor Heyerdahl jr. og den chilenske riksantikvaren Carlos Maillet signerer avtalen om hjemføring. Foto: Heiko Junge / NTB scanpix

Arkeologalaš dávviriid máhcaheami oktavuođas adde maid skeaŋkka:  Heyerdahl earenoamáš govvačoakkáldaga digitála hámis, mas leat govat maid son lea govven Beassášsullos 1955-56:s, maid MAPSE dál beassá geavahit. Oasi govain ledje bidjan čájáhussan dán dilálašvuođa oktavuođas, ja Gonagas ja Dronnet beasaiga ge geahčadit govaid ovttas Heyerdahl bártniin.

Tarita Alarcon Rapu, guvernør på Påskeøya, synger under tilbakeføringsseremonien. Foto: Heiko Junge / NTB scanpix

Gonagas deaivvadii máŋgga geardde Thor Heyerdahlain, ja lea ge muitalan ahte son lei čeahpes historjámuitaleaddji. - Čohkkedit seamma beavdái go Heyerdahl, dat lei dego máinnasboddu, logai Gonagas Harald muhtun  jearahallamis dalle go Gonagasbára guossástalai Beassášsullo 2014 giđa. – Ii buot doallan álo deaivása maid son muitalii, muhto son aŋkke bijai olbmuid jurddašit. Son fallehii váttisvuođa áibbas eará bealis go maid earát ledje dahkan.

Heyerdahl lea ieš maid dfadjan: "Borders? I have never seen one. But I have heard they exist in the minds of some people".

1995:s čállojuvvui Beassášsuolu UNESCO máilmmi kultur-ja luondduárbelistui.

Kong Harald møter Rubelinda Pakarati fra Påskeøya. Foto: Heiko Junge / NTB scanpix

Muhto Majestehtaguovtto prográmma álggii seminára rahpamiin, mii lágiduvvui norgalaš ja Chile ealáhusjođiheddjiid várás.

Ovttas nanu guoddevaš čovdosiid ozus

Chile lea norgga fitnodagaid nubbin deháleamos márkan Lulli - Amerihkás, earenoamážit guliid ja guollebiebmansuorggis. Chile lea politihkalaččat ja ekonomalaččat stabiila ja fállá buriid rámmaeavttuid ealáhusaide. Dađistaga eanet norgga doaimmat gehččet Chilii stuora beroštumiin, ja Gonagasbára stáhtaguossástallanmátkkis lea ge fárus ealáhusdelegašuvdna mas leat birrasii 80 oasseváldi. 

Gonagas Harald rahpá norgga- chile ealáhusseminára Santiagos. Govva: Heiko Junge / NTB scanpix

Sihke Chile ja Norgga eiseválddit atnet fuola das ahte ovddidit ealáhusaid nanu guoddevaš vugiiguin, ja gávdnat nanu guoddevaš čovdosiid oktasaš hástalusaide lei ge fáddán otná semináras.

Gonagas Harald deattuhii ge man dehálaš lea ovttasbargguin gávdnat buriid čovdosiid. Maid sáhttá Norga oahppat Chiles ja Chile Norggas? Lea dehálaš oaidnit ahte ruoná čovdosiid gáibádusat lea buorre jođihanfápmu, čujuhii Gonagas.  Son lei áibbas oadjebas dan dáfus ahte ruoná ekonomiijai sirdin addá midjiide buori dearvvašvuođa, ráidnasit birrasa ja nannosit ekonomiija.

Sihke Chile finánsaministtar Felipe Larraín Bascuñán, olgoriikaministtar Ine Eriksen Søreide ja guolástusministtar Harald Nesvik dolle sáhkavuoru maŋŋá Gonagasa. Semináras gieđahallá áhpeealáhusaid ja ođasmahtti energiija, jierpmálaš gávpogiid ja innovatiiva eanadoalu. Norgga ja Chile fitnodagat besse lonohallat jurdagiid ja vásáhusaid ja čatnat oktavuođaid viidásit ovttasbargui.

Čoavdagat Santiagoi

Eske veaigin beasaiga Gonagas ja Dronnet illudit go nammaduvvuiga Santiago gudniboargárin. Seremoniijas sátnejođiheaddji Felipe Alessandri luhtte oaččui Gonagasbárra gávpoga čoavdagiid oinnolaš mearkan dien gudnái.

Gonagas Harald vuostáiváldá gávpoga čoavdagiid Santiago sátnejođiheaddjis, Felipe Alessandri. Govva: Tom Hansen, Hansenfoto.no

Santiago gávpotguovddážis ásset birrasii bealle miljovnna olbmot, ja maŋemus jagiid leat investeren ollu dan oktavuođas ahte dahkat gávpoga buhtisin ja oadjebassan. Ruonas sajit leat ásahuvvon ja ođasmahttojuvvon, ja 100 elektrihkalaš busse leat váldojuvvon atnui vai buhtis energiija boahtá koala sadjái. Ja vel 100 el-busse galget fargga ihtit gáhtaide.

Oallugat Santiago norgalaš birrasiin ledje boahtán čoavddaseremoniijai. Gonagas Harald ja Dronnet Sonja beasaiga dearvvahit ollu norgalaččaid smávit čoagganeamis maŋŋá seremoniija.

Sátnejođiheaddji luhtte beasai Gonagasbárra maid dearvvahit norgalaččaid geat ásset Chiles. Govva: Tom Hansen, Hansenfoto.no

Ustitvuođa mállásat

Maŋŋi eahket odne, norgga áiggi mielde, leaba Gonagas Harald ja Dronnet Sonja guossoheaddjin mállásiin mat lágiduvvojit norgalaš ja Chile gussiide. Dronnet galgá doallat buresboahtinsártni, ja goappešat riikkain galget guoimmuhit ja goappešat riikkaid borramušat guossohuvvojit.

Gonagasbárra lei guossoheaddjin mállásiin gos ledje earet earáid Presideanta Sebastián Piñera ja Chile vuosttašroavvá, Cecilia Morel Montes. Govva: Tom Hansen, Hansenfoto.no

Ihttin guođđá Gonagasbárra Santiago, ja mátki joatkkašuvvá lulásguvlui Punta Arenasii. Dat lea hámmangávpot lulágeahčen riikka, ja lea lulimus gávpot oppa máilmmis gos ásset badjel 100 000 olbmo. Gávpot lea Magellannuorregáttis, ja lei deháleamos hámman sidjiide geat galge borjjastit gaskal Jaskesábi ja Atlantarábi ovdal go Panamakanála rahppojuvvui 1914:s.