Loahpaheigga kiinnálaš gieddedáidagiin

Logi ovddolaš beaivvi leaba Majestehtaguovttos Gonagas ja Dronnet vásihan Kinas, ja odne soai loahpaheaba stáhtaguossástallan mátkkisteaskka. Maŋemus oassi guossástallamis lei čáppa giettis Suzhou gávpogis, muhto álgobeaivvi sii ledje dáppe: United World College Changshu.

United World College Changshu

United World College (UWC) lea oahpahuslihkadus mii čohkke nuoraid miehtá máilmmi 17 joatkkaskuvllaide 17 riikkas. UWC- skuvllaid višuvdna lea geavahit oahpahusa ovddidit ráfi ja guoddevaš ovdáneami, ásahit deaivvadanbáikkiid lonohallamii, oahppamii ja ieš reflekteremii rastá riikkarájiid.

UWC Changshu oahppit vuordimin Gonagasbára. Govva: Tim Haukenes

Norggas lea UWC  skuvla Fjaleris Sogn og Fjordane fylkkas. Dronnet Sonja lea dien skuvlla suodjaleaddji,ja lea fitnan doppe máŋgga geardde.

 – Jurddaš makkár mearkkašupmi das lea go 200 oahppi 95 riikkain besset oahpásnuvvat guhtet guimmiideasetguin ja sin kultuvrraiguin.  Mu mielas dat lea hui buorre doaibma ja dákkárat galggaše leat eanet báikkiin máilmmis, logai Dronnet Sonja okte go finai Fjaler skuvllas.

Odne beasai son fitnat Changshu skuvllas – mii lea ođđaseamos skuvla dán bearrašis. Changshu skuvla rahppojuvvui 2015:s,  ja skuvllas leat 560 oahppi 99 riikkain ja regiovnnain. Vihtta oahppi leat norgalaččat.

Dronnet Sonja gilvá muora skuvlla párkii ovttas stivrra ovdaolbmuin Mark Jiapeng Wang ja rektoriin Pelham Lindfield Roberts. Govva: Tim Haukenes

Gieddedáidda

Gonagas ja Dronnet loahpaheigga stáhtaguossástallama ovtta Kina čábbámus giettis. Vuollegaš ámmátolbmá gieddi - the Humble Administrator’s Garden Suzhouis lea badjel 52 000 njealjádasmehtera viiddu ja dat ásahuvvui 1509:s.

Gonagasbárra loahpahii stáhtaguossástallama «buot Kina gittiid eatni» giettis. Govva: Tim Haukenes

Lei muhtin ámmátolmmái Ming-dynastia áiggi, Wang Xian Cheng, gii ráhkadii dien gietti. Son hálidii ráhkadit alccesis dakkár báikki gos sáhtii ealašit álkis eallimii go ollii ealáhatahkái, ja nu lea ge gieddi ožžon su nama. 

Párkkas lea dál golbma stuora gietti, ja juohke giettis leat paviljongat, lieđđeláddot ja geađggit bordojuvvon hearvan. Doppe lea maid musea gos beassá oaidnit mot párka lea ovddiduvvon áiggiid čađa.

Geahčadeamen Vuollegis ámmátolbmá gietti. Govva: Tom Hansen, hansenfoto.no

Párka lea okta Kina eanemus dovddus báiki maid eatnagat hálidit oaidnit ja dat gohčoduvvo maid «buot Kina gittiid eadnin».  1997:s nammadii  UNESCO  dan oassin máilmmi kulturárbái.