Guossin Åsgårdstrandas ja Nøtterøyas

Gonagaslaš allavuođaguovttos Ruvdnaprinsa ja Ruvdnaprinseassa lávkiiga Åsgårdstrand gáddái Horten suohkanis eske iđđes.

Muncha gávpogis

"Čohkkádan dan áidna hávskis viesus mas goassege lea ássan – Åsgårdstrand viesustan." Dieid sániid čálii Edvard Munch dalle maŋŋil go lei fárren iežas "lihku vissui", nugo ieš gohčodii viesu, loahpageahčen 1800-logu.

- Dáinna duogážiin jáhkán mii sáhttit dadjat ahte máilbmi – ja buohkat geain lea oktavuohta Muncha dáidagii – ahte galgat leat giitevaččat Åsgårdstrand báikái. Lea čielggas ahte dáppe son oaččui bargomovtta. Agálaččat ealli motiivvat leat riegádan juste dáppe, dajai Ruvdnaprinsa.

"Pikene på broen, čájehit Eva Elise Steen-Hansen, Celina Waaler ja Mathea Astrup Grinsmo, deaivvadii Ruvdnaprinsabárain go soai bođiiga Åsgårdstrandii. Govva: Lise Åserud, NTB scanpix.

Muncha viessu lea dál musea. Solfrid Sakkariassen čájehii viesu Ruvdnaprinsii ja Ruvdnaprinsessii, ja maŋŋil ledje sáhkavuorut ja musihkka Muncha gietti lávddis.

Eappelčoaggin eappelgárddis

Organisašuvdna Fruktdugnad čoaggá eappeliid ja murjjiid mat muđui manaše duššái. Gahččan eappelat ja muorjjit mat billašuvaše geavahuvvojit baicca sáftan ja  syltetøyan.

Ole Abrahamsonsvei 5  eappelgárdimis beasai Ruvdnaprinsabárra searvat dán jagi eappelčoaggimii ovttas muhtun Syria báhtareddjiiguin.  Dákkár čoagginbarggut leat maid sosiála ovttastallan ja giellahárjehallan báhtareddjiide.

Ruvdnaprinsabárra beasai searvat eappelčoaggimii Horten Fruktdugnad olis. Govva: Lise Åserud, NTB scanpix

Studeantaprošeavttas šaddet bargosajit

Sørøst-Norge Universitehtas beasai Ruvdnaprinsabárra gullat universitehta ja ealáhusaid lagas ovttasdoaimma birra, mas studeanttat besset ovddidit prošeavttaid ovttas fitnodagaiguin. Muhtun oktavuođain leat diet prošeavttat nagodan ásahit ođđa bargosajiid.

- Lean vissis dasa ahte die lea buorre bargovuohki boahtte áiggi Norggas, ja mii oaidnit ge čađat ođđa universitehtaid ja allaskuvllaid čuovvoleamen seamma geainnu, dajai Ruvdnaprinsa Haakon sártnistis.

Ruvdnaprinsabárra beasai deaivvadit ollu "studeantagründáriiguin" odne, ja beasaiga oaidnit dárkileappot doaimmaid maid sii leat ovddidan, nugo

• Jobber fra Rada Labs Áppa – mii dahká barggu ohcama álkibun, go čađat ohcá NAV ja Finn fálaldagaid geavaheaddji sávaldaga mielde
• Notion Story -mii bargá fitnodat- ja jurddapresentašuvnnaiguin, áinnas videohámis
• Uniby Sørøst – áppa maid Agder Universitehtas leat ovddidan, mii lea váldojuvvon atnui dainna ulbmiliin ahte eastadit studeanttaid báhcimis oktovuhtii, dakko bokte ahte veahkehit sin álkibut oahpásnuvvat oktasaš beroštumiid ja aktivitehtaid bokte.
  
  

Ja loahpas beasai Ruvdnaprinsa ja Ruvdnaprinseassa lávket SimSam máilbmái.

Simulator SimSam čájeha buot gávcci campusa mat gullet Sørøst-Norge Universitehtii, 360 gráda šearpmas. Govva: Lise Åserud, NTB scanpix

Viidáseappot Færderii

Suolosuohkan Færder nammaduvvui ođđajagimánu 1. beaivvi dán jagi, dalle go Nøtterøy ja Tjøme ovttastahttojuvvo. Veaigin joavddai Ruvdnaprinsabárra gáddái Teie fanashámmanii Nøtterøyas.

Teknologiija ásaha oadjebasvuođa

Bjønnesåsen ássan- ja aktivitehtaguovddážis deaivvadii Ruvdnaprinsabárra Ilu gilviiguin dovddavásihan gárdimis. Sii leat eaktodáhtolaš aktivitehtaustibat geat fitnet guovddáža ássiid luhtte, ja movttiidahttet sin árgabeaivvi – váldet sin smávva tuvrraide,lohkanbottuide, kafejái dahje sullasaččat. Sis lea maid el-sykkel mainna sáhttet sáhtostit áššiid olgun.

Guovddáža ossodagaide leat bidjan dovddus báktesulluid namaid.  Steinkloss ossodagas beasai Ruvdnaprinsa ja Ruvdnaprinseassa oaidnit movt ođđa teknologiija ásaha oadjebasvuođa. Okta dáin oadjebasvuođadoaimmain lea sensorláhtti, mii dieđiha dikšuide jus muhtin ássi ovdamearkkadihte gahččá iežas lanjas. Guovddáš lea maid váldán atnui dihtošearpmaid aktivitehtafálaldahkan ássiide.

Astoáiggieallin Rosanesas

Rosahaugpárkkas leat ollu vejolašvuođat virkkosmuvvat ja návddašit astoáiggi eallima. Odne beasaiga Ruvdnaprinsa Haakon ja Ruvdnaprinseassa Mette-Marit deaivvadit ollu báikkálaš servviiguin. Doppe ledje speidárat ja kajáhkkasuhkkit, mánát geat sihkkelaste bálgáid mielde ja rávisolbmot geat barge dápmotjogaid kultiveremiin. Færder borjjassearvi muitalii báikkálaš borjjasfatnasa, Færdersnekka, birra.

Ruvdnaprinsa ja Ruvdnaprinseassa beasaiga deaivvadit sihke speidáriiguin, kájahkkasuhkkiiguin ja guolástan-ja fanasáŋgiriiguin go olliiga Rosahaugpárkii Nøtterøyai. Govva: Lise Åserud, NTB scanpix

Párkka lávddi prográmmas ledje ollu kultuvrralaš ovdanbuktimat lassin sártniide.

Ruvdnaprinsa Haakon golahii mánnávuođa gesiid Tjømes, ja logai ge ahte lea ollu man dihte son lea giitevaš Færder suohkanii.

- Jáhkán okta sivva dasa manne mus lea nu stuora áhpeberoštupmi, lea go ožžon hui lagas oktavuođa merrii dalle dan áiggi dáppe, dajai Ruvdnaprinsa. Son gesii maid ovdan mearaid nuoskkideapmái guoskevaš hástalusaid, ja rámiide olbmuid geat viššalit čorgejit plastihka mearragáttiin ja sulluin.

Kongesjaluppen doalvu Ruvdnaprinsabára Gonagasskiipii, gos lea vuostáiváldin odne. Govva: Lise Åserud, NTB scanpix

Vuostáiváldin Gonagasskiippas

Eahkes lea vuostáiváldin Gonagasskiippas Norge. Doppe sávvaba Ruvdnaprinsa  ja Ruvdnaprinseassa buresboahtima  sidjiide geat leat láhčán sudnuide vásáhusaid dan golbma beaivvi Vestfoldas.