Fylkkamátki Vestfoldas

Golmma beaivvi mátkkis galgaba Ruvdnaprinsa Haakon ja Ruvdnaprinseassa Mette-Marit guossástallat Svelvik, Holmestrand, Horten, Færder ja Larvik gávpogiid.

Gáddái Svelvikas

Diibmu 10.00 odne iđđes lávkii Ruvdnaprinsabárra gáddái Svelvik brukkas. Das soai beasaiga oahpásnuvvat Svelvika borjjastanhistorjjálaš ruohttasiidda ja beasaiga maid vásihit oasi Svelvikspealus "Den gode hensikt". 

Muitalus fievrreda mielddis dehálaš sága, ahte ii goassege vuollánit, ahte gávdno illu ja ráhkisvuohta maiddái váttis áiggiid. Dat lea dehálaš árbi maid olmmoš galgá váldit mielddis,  deattuhii Ruvdnaprinsa Haakon sártnistis Batteriøyas maŋŋelaš.
- Jáhkán dat muitala sága maid mii buohkat dárbbašit eallimis. Ja de lei vel okta ášši: Dis orui leamen hui suohtas, geat čájeheiddet dán čájáhusa. Danin lei maid hui suohtas dan geahččat ja návddašit, ollu giitu dan ovddas.

 Nuorra Svelvikspelet oasseváldit. Govva: Liv Anette Luane, Gonagaslaš hoavva

Maiddái eanadoallofylka

Olmmoš govahallá dávjá rittu ja mearragátti go jurddaša Vestfold. Muhto dien fylkkas lea maid viiddis ja máŋggabealát eanandoallu. Dan beasai Ruvdnaprinsabárra vásihit odne, go beasaiga deaivvadit šaddobuvttadeddjiiguin ja vásihit dállogávppiiguin márkanbáikkis Leansmankantuvrra birrasis.

Ruvdnaprinsabárra Svelviika márkanbáikkis máisttašeamen eappeliid maid leat buvttadan báikkálaččat. Govva: Lise Åserud, NTB scanpix

Aktivitehtaguovddáš

Svelvik oahppo- ja aktivitehtaguovddáš (SOA) ja bargosadji ja aktivitehtaguovddáš olbmuide geain leat heajut doaibmannávccat. Dáppe sis lea smávva atnudávvirgávppáš, sii láibot gáhkuid ja lágidit mátkkiid. Duddjon lea maid dehálaš bargu guovddážis, gos buohkat hálidit lágidit buori beaivválaš eallima buohkaide, mii addá oaivila. Jođiheaddji  Anne Cathrine Urbaniak čájehii Ruvdnaprinsabárrii guovddáža, ja de besse maid oaidnit dan beaivvi doaimma, mii lei goarttaid ráhkadeapmi.

Lei hávskis deaivvadeapmi Svelvik oahppo- ja aktivitehtaguovddáža olbmuiguin. Govva: Lise Åserud / NTB scanpix

Vuovttat leabastedje biekkas

Ja de sii vulge rickshaw fievrruin Batterisullui. Diet sihkkeltaxit lea Eaktodáhtolašguovddaža/Frivilligsentralen prošeakta maid leat gohčodan “Vuovttat biekkas”/ "Vind i håret" . Dat galgá vuoras olbmuide leat veahkkin beassat feara gosa. Guvttiin el-sihkkeltaxiin sáhtostit eaktodáhtolaš pilohtat buohcciruovttu ássiid ja earáid vai sii básset feara makkár tuvrraide. Odne beasaiga Ruvdnaprinsa ja Ruvdnaprinseassa muosáhit diekkár somás sáhtu.

Svenn Oddli lea okta eaktodáhtolaš rickshaw-pilohtain. Son sáhtostii Ruvdnaprinsabára Batterisullui sihkkeltaxiin. Govva: Lise Åserud / NTB scanpix

Loahpaheapmi Batterisullos

Batterisullos ledje sártnit, lávlun ja musihkka. Dat lea Svelvika duhátjagibáiki, mii geavahuvvo eanas virkkosmahttindoaimmaide, lágidemiide, tuvrraide ja guolásteapmái.

Ruvdnaprinsa Haakon rámidii daid eaktodáhtolaš olbmuid bargguid geaiguin soai dán mátkkis leigga deaivvadan:
-Lea nanu eaktodáhtolaš bargu mii lea vuođđun bures loaktimii ja ovddasmorrašii juohke servodagas. Juo dán oanehis guossástallanbottus ledne oaidnán dan sihke kultuvrras ja vuorasolbmuid ovddasmorašdoaimmain.

-Vuđolaš olmmošlaš dárbbut, mat addet ilu  beaivválaš eallimis, dat bistet olles ealliáiggi – dat dárbbut lea buot ahkásaččain beroškeahttá makkár doaibmannávccat guđeges leat. Lea buorre oaidnit ahte lágiduvvojit buriid vásáhusaide vejolašvuođat, nugo dáppe Svelvikas. Dat mearkkaša nu ollu sihke álbmotdearvvašvuhtii, loaktimii ja eallinkvalitehtii, logai Ruvdnaprinsa.

Viidáseappot Holmestrandii

Veaigin jovde guossástallit Holmestrandii – gávpogii mii lea ieš iežas ásahan ođđasis maŋemus logijagiid. Ovdal lei dat báiki man čađa eatnasat dušše  girddihedje go vudje E18 mielde, muhto dál lea Holmestrand šaddan dakkár gávpogin gos duođai lea veara fitnat. Dan beasai Ruvdnaprinsabárra ieš oaidnit odne 

Jitnosit lohkan girjerádjosis

Álggos ledje sártnit ja lávlun, ja dasto sii vulge gávpoga ođđa girjerádjosii, gos Ruvdnaprinseassa Mette-Marit logai jitnosit girjjis "Fargerne" maid Ingar Johnsrud lea čállán. Gausetangen mánáidgárddi mánát ledje fárus lohkanbottus, maid besse gullat njuolga Gonagasviesu facebooksiiddus:

Girjerájus ii leat dušše girjebáiki, muhto maiddái báiki gos leat logaldallamat, digaštallamat ja debáhtat. - Maŋemus jagiid leat fitnan ollu girjerádjosiin Norggas, muitalii Ruvdnaprinseassa  Holmestrand. Ja oainnán eanet ja eanet čielgaseabbon dan ahte girjerájus lea hui  dehálaš ásahus sihke stuora ja smávva servodagaide.

Go ođđa girjerájus rahppojuvvui 2017:s, de leat oaidnán ahte mihá eanet olbmot leat geavahišgoahtán girjerádjosa, sihke suohkana nuorat ja boarrásat.

Fitnodatguossástallan

Maŋŋel girjerájusbottu, lei áigi fitnat muhtun fitnodagas. Hydro Holmestrand  lea okta čiehkageađgefitnodat, mii leamaš doaimmas dieppe juo 1917 rájes. Dat lea ollu olbmuid bargosadji, ja fitnodat lea dehálaš oassi gávpoga historjjás ja identitehtas. Fitnodat ráhkada álomiidna buktagiid, maiguin sáhttá ráhkadit ollu eará dávviriid, sihke huksenpláhtaid ja álomiidnafolio.

Hydro Holmestrand fitnodagas beasai Ruvdnaprinsabárra gullat eanet dan birra mii álomiidna lea ja masa dat sáhttá geavahuvvot. Govva: Lise Åserud, NTB scanpix

Brukka mielde

Brukka mielde váccašettiin beasai Ruvdnaprinsabárra gullat sihke Taleantaviesu birra - mii veahkeha nuoraid bargguin ja oahpuin – ja smávvafanashámmana huksema ja Eidsfoss kulturbirrasa birra. Ja dasto soai beasaiga geahččalit petanque. Petanque lea hui áigeguovdilis speallu Holmestrandas, ja guokte joavkku čájehedje Ruvdnaprinsabárrii movt dan galgá speallat.

Ruvdnaprinsabárra geahččala oahppat petanque – mii lea hui áigeguovdilis speallu Holmestrandas. Govva: Lise Åserud, NTB scanpix

Dulpen gávpotpárkkas

"Dulpen" lea ovddiduvvon dehálaš deaivvadanbáikin, eandalii nuoraide ja sisa fárrejeaddji bearrašiidda, ja geasset lea doppe hui olmmošeatnatvuohta ja eallin. Ruvdnaprinsabárrii guossohedje báikkálaš leafssaid maiguin beasaiga herskkostallat dan botta čuovuiga prográmma. 

Ruvdnaprinsabárra loahpahii Holmestrand guossástallama bárrodoaddji alde, gos gonagasfanas galggai sudno viežžat ja doalvut Gonagasskiipii. Ja sudnos lei áigi ságastallat muhtun guollebivdiiguin geat ledje das bivdimin.

Preassadeaivvadeapmi loahpahii fylkkamátkki vuosttaš beaivvi. Govva: Lise Åserud, NTB scanpix

Báikkálaš borjjastansearvvi optimistafatnasat ledje maid das, ja sii čuvvo gonagasfatnasa Gonagasskiippa guvlui, ja seniorjoavku lávllui "Regnbuen" earrodearvuohtan.

Ihttin jotket mátkki Åsgårdstrand já Færder b1ikkiide.