Fylkkamátki Nordlándii

Majestehtaguovttos Gonagas ja Dronnet leaba leamaš Nordlánddas máŋgga geardde, muhto eaba leat ovdal leamaš dán viđa suohkanis - Sørfold, Stáigu, Røst, Værøy ja  Moskenes, almmolaš guossástallanmátkkis.

- In nagot čuovvut mielde guđiin báikkiin din fylkkas Dronnet lea leamaš, danin go son vuolgá deike gizzut muhtun várrái juohke háve go leat moadde friddjabeaivvi, leaikkastalai Gonagas Harald iežas vuosttaš sártnis dán mátkkis.

Álgu Sørfoldas

Straumen lei čiŋadan festii go Gonagasbárra siiggai smávvafanashámmanii. Gáttis vurddii fylkkamánni Hill-Marta Solberg, sátnejođiheaddji Lars Kristian Evjenth ja politiijameasttir Tone Vangen sávvat Gonagas Haraldii ja Dronnet Sonjai buresboahtima Nordlándii ja Sørfold suohkanii.

Smávvafanashámmanis vulge sii Straumen skuvlii.

Álbmotfeasta Straumen skuvllas

Sihke boarrásat ja nuorat ledje čoahkkanan Straumen skuvlii searvat álbmotfestii. Hermine Lundestad ja Lucas Aleksander Klausen vurddiiga gealdagasas beassat addit liđiid Gonagassii ja Dronnegii.

Gonagasbárra čuovvu Straumen skuvlla prográmma ovttas fylkkamánniin Hill-Marta Solberg. Govva: Berit Roald / NTB Scanpix

Maŋŋel sátnejođiheaddji sártni beasai Gonagasbárra gullat sihke "Bruremarsj fra Sørfold" ja "Lyden av Sørfold", ja soai beasaiga maid dearvvahit muhtun suohkana boarráseamos olbmuid, geat ledje boahtán skuvlla kafejái.

Sierra realfágabeaivi

Sørfold suohkanis lea guhkes árbevierru mii guoská elfápmobuvttadeapmái ja industriijai, ja Gonagas Harald namuhii ge dan movt sii ovttasbarget skuvllain:

-Elkem Salten lea čiehkageađgefitnodat mii bargá juoidá mas ollu earát sáhtáše oahppat: Sii servet báikkálaš servodahkii ja ovttasbarget oahppoásahusaiguin movttiidahttit ohppiid válljet oahpposuorggi mii sihkkarastá barggu boahtteáiggis. Danin mii leat ge dál čoahkkanan juste Straumen skuvlii odne.

Gonagasbára guossástallan heivii juste suohkana realfágabeaivái, ja Gonagas Harald  ja Dronnet Sonja hálideigga dasa searvat. Birrasii 70 skuvlamáná ja mánáidgárdemáná leat barggus iešguđetge poasttain Sørfoldhállas. Doppe hállas hástaledje Gonagasbára “gilvui”  Løkta mánáidgárddi njealjejahkásaččaiguin Anton ja Mathea

Mathea ja Antoni hástaleigga Gonagasbára"gilvui" šearpmas. Govva: Berit Roald, NTB Scanpix

Sørfold mánáidgárddit leat lávken digitála máilbmái nugohčoduvvon beavdešearpmaiguin, main máŋggas sáhttet bargat ovttas šearpmas mii lea seamma stuoris go beavdi. Šearpmas sáhttet stoahkat pedagogalaš stohkosiiguin, hámiiguin ja ivnniiguin, bihtáid bidjamiin, sániiguin ja matematihkain.

Gonagaslaš geđggiid analyseren

Sørfolda Newton-latnja lea okta vuosttažiin mii lea ráhkadan minerálamodula, ja sis leat áibbas ođđaáigásaš biergasat maiguin sáhttet geđggiid analyseret. Gonagasbáras ledje fárus guokte geađggi mat ledje váldojuvvon Šloahttapárkkas ja Bygdø Gonagasgárdimis.

Gonagasbárra dearvvahii Emilie Sofie ja Ylva Andrea Sørfoldhállas. Govva:Berit Roald, Gonagaslaš hoavva

Geđggiid analyserejedje Nordsia bajásšaddanguovddáža 9. luohká oahppit dasttánaga. Ja sii sáhtte ge muitalit Gonagassii ja Dronnegii juste makkár vuođđostoffat sudno geđggiin ledje.

Ja de lei áigi Gonagasbárrii máhccat fas Gonagasskiipii ja dollet Stáiggu guvlui – oahpes báiki Dronnegii danin go son lea vázzán máŋgga geardde dan guovllu váriin.

Gonagasskiipa olggobealde Engeløya, “sjaluppen” skiippa bálddas. Govva: Sven Gj. Gjeruldsen, Gonagaslaš hoavva

Viidáseappot Stáigui

Musihkkárat ja skuvlamánát vuostáiválde  čuojahemiin ja somás láhttemiiguin Gonagasbára  go soai olliiga Vollmoenii Engeløyas eske veaigin. Loge jahkásaš Amanuel Yemane Leines skuvllas ja gávcce jahkásaš Lea Kristin Nilsen Nordfold skuvllas attiiga liđiid Gonagasbárrii ovdal go kulturprográmma álggii.

Guolbanis beasaiga Gonagas Harald  ja Dronnet Sonja gullat “galdring” nammasaš čuorvumiid Ulvhilder ja Gonagas Sigarm maid Geir Magne Pedersens čuorvvui. Dainna son álggahii čájáhusbihtá otná Stáiggu birra, inspirašuvdnan lei oassi "Hagbard og Signe" historjjálaš čájáhusas. Das beasaiga Gonagas ja Dronnet oaidnit man máŋggabealát suohkan Stáigu lea,  doppe leat máŋggalágan ealáhusat, kultuvra ja luondu – mii čájehuvvui historjjálaš ságarámma siste.

Gonagasbárra hávskkohallá Vollmoenis, Engeløy. Govva: Berit Roald, NTB Scanpix

Don leat buorre nugo leat

Maŋŋel teáhterbihtá ovdanbuvttii Anna Holand «God Nok» festivála dovdolávlaga. Festivála lágiduvvo maŋŋelaš dán geasi, ja doppe galgá leat musihkka, teáhterčájáhusat ja dánsun, váriin vázzin, šárkaguolásteapmi, báikkálaš borramušat, báktesulluid gaskka suhkan, gizzun ja hávskkohallan dollagáttis – ja dasa lassin vel fágalaš logaldallamat ja workshops.

God Nok festivála lea vuostálágideapmi dan sosiála deddui maid máŋggas dovdet, friddjabáiki – gos eai leat joavdelas vuordámušat mat eai leat dearvvašlaččat – dakkárat go ahte olmmoš galgá nu bures lihkostuvvat buot surggiin eallimis. Manne nu ollugat rahčet heajos iešluohttámušain dán áiggi, go mis leat nannosit resurssat go goassege ovdal ásahit oadjebas ja buori eallima buohkaide, jearrá festivála.

Dronnet Sonja gesii ge ovdan “God Nok”  festivála iežas sártnis eske veaigin:
-Mun dávjá jurddašan mot lei leahket nuorran dalle mu nuorravuođaáiggi, dan ektui go mot dál lea.  Lea álki čábbát ivdnet vássánáiggi, muhto ferten gal dovddastit ahte in jáhke mis ledje lahka ge nu ollu hástalusat dalle go dat maid otná áiggi nuorat vásihit. (...) Ii oro oba rádji ge das mii nuorain vurdojuvvo, skuvllas, ustibiid searvvis, olgguldas hámi dáfus ja ii unnimusat sosiála mediain.

- Illudahttá mu gullat ahte dii lehpet juoidá dainna bargagoahtán hui vuogas vugiin dáppe Stáiggus, logai Dronnet.

Dronnet doallá sártni Stáiggus. Govva: Sven Gj. Gjeruldsen, Gonagaslaš hoavva

Suohkana mánát ja nuorat loahpahedje Vollmoen prográmma lávlagiin "No er tida kommet for farvel"/ Dál lea áigi váldit earu.

Mállásat eahkes

Eahkes bovde sátnejođiheaddji Asle Schrøder almmolaš mállásiidda Manshausenis – mii lea unna sulloš Grøtøyas. Manshausen lei dološ áiggis oassi Grøtøy boares gávpebáikkis, danin go doppe lei nu buorre hámman ja lea hui suojis báikkis.

Ihttin jotket mátkkálaččat guossástallat Værøy ja Røst.