Mánáid iežaset skulptuvrapárka
Odne rahppojuvvui Prinseassa Ingrid Alexandra Skulptuvrapárka. Gonagaslaš Allavuohta Prinseassa doaimmahii ieš rahpama, ja duháha smávva ja stuorit guossit ledje boahtán Šloahttapárkii.
Prinseassa Ingrid Alexandra Skulptuvrapárka lea mánáid báiki ráhkaduvvon mánáin – mánáid várás. Dat lea ráhkaduvvo Gonagasbára 25-jagi ávvudeami oktavuođas, ja sihke Gonagasbárra, Ruvdnaprinsabárra, Prinsa Sverre Magnus ja Prinseassa Astrid, Ferner roavvá, ledje rahpamis ovttas Prinseassain.
Majestehta Gonagas Harald doalai rahpansártni ja sávai buot mánáide buresboahtima.
- Dán beaivái leat mii Gonagasbearrašis illudan. Mii leat máŋga jagi juo hálidan ásahit skulptuvrapárkka mii lea earenoamážit mánáid várás. Ja viimmat dat lea gárvvis, dál vuos leat das golbma skulptuvrra. Guokte dain leat áibbas ođđasa, goalmmát lea leamaš Akershus ladnis. Dása galget dađistaga ihtit eambbo.
Ja skulptuvrrat leat mánáid várás, dáhkidii Gonagas:
- Dat leat ceggejuvvon dása din várás, daid oačču guoskkahallat, eai dat leat dušše čikŋan.
Ja mánát čuovvoledje Gonagas Haralda hástalusa – ii mannan guhkes áigi rahpandilálašvuođas dassážii mánát ledje juo iskamin skulptuvrraid.
Die leat vuosttaš skulptuvrrat riikkaviidosaš gilvvus mii bistá máŋga jagi, ja man boađus galgá leat 10 skulptuvrra. Skulptuvrapárka lea Sparebankstiftelsen DNB skeaŋka.
Geometralaš rieban ja Kaniidna váttisvuođaid siste
Dat guokte ođđa skulptuvrra mat odne rahppojuvvojedje leat Geometralaš rieban ja Kaniidna mii lea váttisvuođaid siste. Daid leaba ráhkadan Sofie Sollid Gjertsen, Setermoen skuvllas ja Emma Hansen, Bállat skuvllas. Sudno duojit leat válljejuvvon máŋga čuođi evttohusas mat ledje boahtán Davvi-Norggas. Mánát leat sárgon gova, ja de leat giehtaduojárat ráhkadan skulptuvrra sin gova mielde.
Dasa lassin lea luoikkahan guokte skulptuvrra, «Putemann», maid Jonas Gjerstad, Martin Danning ja Mathias Svendsen Sagdalen skuvllas leat ráhkadan, mat gullet Akershus ladni skulptuvrabálgái.
Gonagasbearaš geavahii buori áiggi geahčadit ođđa skulptuvrraid ja ságastallat hábmejeddjiiguin, geat maid ledje boahtán otná rahpandilálašvuhtii.
Bolját ja sáfta
Bures badjel 900 mánáidgárdemáná ledje guossin otná dilálašvuođas. Ja ovttas rávisolbmuiguin geat ledje singuin boahtán dohko, ožžo sii boljáid ja sáfta Hoava bargiin. Majestehta Gonagasa Garde čuojahii rávvásiidda ja smávváide, ja láidestii «Norge i rødt, hvitt og blått» lávlaga, maid mánáidgárdemánát ledje dán dilálašvuhtii hárjehallan lávlut.
Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:
Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala FacebookasÁigeguovdilis áššit
Gonagaslaš hoavva ovdanbuktá 2023 jahkeraportta
Gonagasviesu doaimmat diibmá speadjalastet otná Norgga. Gonagasbearraša mátkkit 47 suohkanii, almmolaš galledeamit viđa eurohpalaš riikkain, iešguđetlágan lágideamit ovttas riikka suodjalusain ja riikka gearggusvuođa guovdilastin, čájeha mii lea dehálaš Norgii ja masa gonagasbearaš lea bidjan návccaid.
Lihkusávaldagat Dánmárkku ođđa gonagasbárrii
Majestehta Gonagas Harald cealká liekkus lihkusávaldagaid Majestehta Gonagas Frederik X ja Majestehta Dronnet Mary guoktái truvdnolotnahuvvama oktavuođas Dánmárkkus.