Stáhtaguossástallan Tyrkias

Allaáiggálaš lieđđebidjan Atatürks mausoleum luhtte álggahii guossástallama iđđesbeaivvi. Riikkaáhčči Mustafa Kemal Atatürk lei Tyrkia vuosttaš presideanta1923:s. Son ásahii ođđaáigásaš, sekuleara stáhta maŋŋá go dat  boares sosmanska imperia bieđganii.

Buresboahtinseremoniija 

Gussiid vuostáiváldit, H.E. Presideanta Abdullah Gül ja su roavvá Hayrünnisa Gül sávaiga Gonagassii ja Dronnegii almmolaččat buresboahtima Tyrkiai. Buresboahtinseremoniija lei olggobealde Presideantagárdima Ankaras. Go ledje lávlon goappašat riikkaid našunálalávlagiid, de inspiseriiga Gonagas Harald ja Presideanta Gül gudnivávttaid, ja dan maŋŋil presenterejedje sáttagottiid. 

Delegašuvnnaid čoahkkimat

Go Gonagasbárra ja Presideantabárra vuos ledje beassan ságastallat gaskaneaset, de láidestii, Gonagas Harald Norgga sáttagotti ovddasteddjiid čoahkkimii Gül Presideanttain ja su sáttagottiin.

Norgga ja Tyrkia ealáhusaid ja hálddašeddjiid ovddasteddjiin galget leat ollu čoahkkimat dáid beivviid. Olgoriikaministtar Børge Brende, ealáhusministtar Monica Mæland ja guolástusministtar Elisabeth Aspaker lea mielde dan stuora Norgga sáttagottis mii ovddasta Norgga servodateallima ja ealáhusaid, mat čuvvot Gonagasbára dán mátkkis.

Gonagas loahpahii ovdalgaskabeaivvi prográmma lunššain masa stáhtaministtar Recep Tayyip Erdoğan lei bovdet. Dronnet lei gis Gül roavvá lunšaguossis, maŋŋá go lei leamaš geahčadeamen Presideantagárdima dáidagiid.

Saray ja Segvi Everi

Maŋŋelgaskabeaivvi leigga Dronnet Sonja ja Gül roavvá Saray arvvosmahttin- ja fuolahusguovddáža guossis ja soai guossástalaiga maid Sevgi Evler mánáidruovttu olggobealde Ankara.

Dronnet ja Presideantaroavvá beasaiga dearvvahit doaimmashehttejuvvon olbmuid geat ráhkadedje dáidaga ja barge giehtadujiin, ja beasaiga maid ságastallat muhtun mánáiguin geat ásset Sevgi Evler mánáidruovttus.

Munch ja Warhol Ankaras

Oassi stáhtaguossástallamis lea Norgga kultuvrra ovddideapmi, ja veaigebeaivvi beasai ge Dronnet Sonja rahpat čájáhusa Munch | Warhol and the Multiple Image CerModern dáiddaguovddážis Ankaras. Dat lea ávvučájáhus dan oktavuođas go lea 150 jagi dan rájes Munch riegádii, ja sullasaš čájáhus čájehuvvui maiddái New Yorkas ovdalaš dán jagi.

1984:s ráhkadii Andy Warhol olles ráiddu silkedeaddeluvvon govaid main geavahii vuođđun njeallje motiivva maid Munch lea málen, earet earát: Skrik ja Madonna. Son ráhkadii dáid máilmmidovddus govaid iežas lági mielde – ja nagodii liikká doalahit Muncha árjja dain govain. Go beassá geahčadit  dan movt Warhol lea ráhkadan govaid bálddalaga Muncha iežas govaiguin, de rahpasa ovddolaš vejolašvuohta beassat iskat erohusaid – ja ii unnimustá mii lea seammalágan – dien guovtti dáiddára bargguin.

- There are, of course, obvious differences between these two highly innovative artists. Nevertheless, the similarities are remarkable. They both repeated their works, they were equally pioneers in promoting themselves – and both used photography as studies  (…)  this exhibition shows us the strong connections between the works of the very early modernist Munch and Warhol’s pop art, logai Dronnet iežas rahpansártnis.

Mállásat Presideantagárdimis

Eahkes leaba Gonagas ja Dronnet Presideantabára guossin almmolaš mállásiin Presideantagárdimis.

Ihttin galgá Gonagas Harald rahpat seminára man sisdoallu lea ođasmahtti energiija, ja dan maŋŋil vuolget Gonagaslaš mátkkálaččat viidáseappot Istanbulii, gos stáhtaguossástallama prográmma loahpahuvvo.