Fylkkamátki Mátta-Trøndelágas

Gonagas Harald ja Dronnet Sonja geavaheaba Gonagasskiippa dán mátkkis. Kongesjaluppen fanas doalvvui sudno gáddái, go leigga leamaš, nnugo Dronnet govahalai, ovddolaš mátkkis áhpegátti suoloriikkas.

Hitra suohkanii gullet sullii 2500 stuorát ja smávit sullot, eanas sullot leat ávdin báikkiid, muhto Hitra sullos, mii lea okta Norgga stuorámus sulluin, hal ásset olbmot. Ja ollugat sis ledje boahtán váimmolaččat dearvvahit Gonagasbára. Ja lei albma ivdnás dearvvaheapmi, buresboahtima sávvet ollu gielaide ja vihttalogi našuvnna leavggat ledje maid ordnejuvvon buresboahtin dilálašvuhtii

Hitras le age hui girjás álbmot, vuosttažettiin danin go hui ealli áhpeealáhus dárbbaša ollu bargiid.

Riddokultuvra

Riddomusea lea Hitra suohkana 1000-jagibáiki, ja dan báikkis beasai Gonagasbárra gullat báikkálaš áhpeealáhushistorjjá ja maiddái dan makkár riddokultuvra lei ovdal ja movt dat lea dál. Dáiddárr Marius Amdam presenterii maid Gonagassii ja Dronnegii skulptuvrra «Fra hav er vi kommet».

Museas lei maid vejolašvuohta deaivvadit ollu sisafárrejeaddji nissonolbmuiguin, geat leat guhkkin boahtán Hitrai bargat. Sii muitaledje movt sin deaivvadeapmi leamaš báikkálaš servodagain, movt bargasajis lea ja muđui iežaset eallima birra

Hitra borramušat

Vikan-Nord báikkis guossohedje borramušaid mat leat das lahkosiin ráhkaduvvon, ledje dállodoallobiepmut ja maiddái njálgga borramušat mat ledje biddjojuvvon gore sisa maid Gonagasbárra oaččui skeaŋkan.

Gonagas Harald ja Dronnet Sonja finaiga máŋgga vuovdinbuvrris, gos báikkálaš fitnodagat muitaledje iežaset borramušaid birra. Doppe ledje borramušat mat ráhkaduvvojit luosas, vildasávzabierggus, sarvábierggus ja reabbás.Ja ledje maid báikkálaš vuostábuvttadeaddjit geat leat vuoitán máŋga bálkkašumi iežaset buktagiiguin.

Ja de lei áigi vuolgit viidáseappot nuppi báikái gos fylkkamátkkis galget bisánit: Frøya.

Frøya

Frøya lea maid suolosuohkan, masa gullet badjel 5 000 sullo ja viiddis suologierdu. Suohkanii gullet maid viiddis áhpeguovllut, ja doppe gávdno galbmačáhce-korrallaoahci mii lea stuorámus oppa máilmmis ja maiddái dán riikka stuorámus oktasaš mariidna luonddureserváhtta. Ja lea ge lunddolaš ahte áhpeealáhus ja riddokultuvra lea nanus maiddái dán suohkanis.

Gonagasbárra manai gáddái Nordskagetis ja jotkkii das viidáseappot márkanbáikái gos ledje lágidan sihke diehtojuohkima ja maiddái kulturovdanbuktimiid. Sátnejođiheaddji ja fylkkamánne čuovuiga Gonagas Haralda ja Dronnet Sonja gávpebuvddaid  ja paviljoŋggaid mielde gos ledje sihke ealáhusaid ja kultuvrra ovddasteaddjit. Gonagasbárra beasai gullat movt áhpeealáhus lea sturron ja makkár jurdagat olbmuin leat ovdaneami birra.

Guossástallan fitnodagain ja skuvlafatnasis

InnovaMar lea okta báikki dehálaš fitnodagain, ja sin bargosajis beasaiga Gonagasa ja Dronnet dearvvahit sihke gründariid ja fabrihkaid nestoriid. Lei maid vejolaš geahččat dáiddára Astrid Reppe govaid doppe, ovdalgo láidestedje Gonagasbára geahččat báikki stuora luossačollenbáikki.

Dasto sii manne Frøya joatkkaskuvlla ođđa skuvlafatnasii "Fru Inger". Rektor Bjørnar Johansen ja oahppit vuostáiválde Gonagasbára fatnasis. Sii muitaledje deahka alde veaháš fatnasa birra, ja dasto manne stivrrárvistái. Skuvla galgá geavahit dien skiippa sihke guolásteapmái, bivdimii ja áhpeealáhusoahpahusas. Gonagasbárra beasai humadit muhtun ohppiiguin geat dál leat čađaheamen dien spesialisereme.

Čáppa mánáidtennjegat

Ovdal go Gonagasbárra vulggii dán fylkkamátkkái, lei Šloahtta ožžon máŋga čuođi mánáidtennjega. Daid ledje tennjen Frøya mánáidgárdemánát ja skuvlamánát.  Áigut bidjat nu ollu govaid go lea vejolaš Gonagasviesu mánáidsiidduide dan áiggi go fylkkamátkki bistá. Mánáidsiidduid tennjegiid oaidná go čuovu leaŋgga duos olgešbealde.

Ihttin joatká fylkkamátki. Dalle sii mannet Osenii ja Roanii.