Silbaheadjaskeaŋka

Leat oktiibuot čiežanuppelohkái maleriijá mat čájehuvvojit – guhttanuppelohkái dain heaŋgájit dábálaččat Gonagaslaš šloahtas. Earet eará Hardt le, mii lea dramáhtalaš maleriijá maid Christian Krohg lea málen. Dat heaŋgá Majestehta Gonagasa kantuvrras, muhto lea dál guovddážis čájáhusas Romssas.

Máŋgga Norgga deháleamos govvadáiddáriid govat dien áiggis leat čájáhusas, ja čájáhusa kurator Knut Ljøgodt čilge ahte čájáhus čájeha bures 1880-jagiid dáiddaeallima. Lassin Christian Krohgii, leat čájáhusa maid mielde stuora dáiddárnamat nugo Hans Gude, Fritz Thaulow, Harriet Backer, Adelsteen Normann ja Otto Sinding. Jurdda lei ahte govvačoakkáldat galggai čájehit Gonagasbárrii Norgga rastáčuohpahaga.

...en stadig Hilsen tillige fra Norges Natur

Silbaheadjaskeaŋka addojuvvui Christiania Šlohttii juste jagi maŋŋil ávvudeami, namalassii geassemánu 6. beaivvi 1883. Skeaŋkka mielde lei adreassa mii dál vurkkoduvvo Bernadottebibliotehkas Stockholma Šloahtas. Dasa lea čállojuvvon loahpas:

…Vi tillader os derfor i Underdanighed at anholde om; at Deres Majestæter vilde værdiges at modtage en Samling af nationale Kunstværker, som en varig Erindring om den varme Tilslutning, hvormed det norske Folk har taget Del i denne Dags Høijtid; som en stadig Hilsen tillige fra Norges Natur, som De elsker saa høijt.

Mátkkošteigga Davvi-Norgii

Gonagas Oscar II čađahii guokte guhkes mátkki Davvi-Norgii. Vuosttaš mátki lei ruvdnenmátki oktavuođas 1873:s. Dalle lei son vuosttaš ráđđejeaddji monárka guhte oahpalattai Davvi-Norgga dan rájes go Christian IV mátkkoštii doppe loahpageahčen 1500-logu. Gonagas Oscara nuppe mátki lei 1903:s.

- Gonagas ovdošii dáppe davviguovllu luonddu ja olbmuid, logai Dronnet Sonja odne,– dat lea ovdošeapmi maid mun áinnas juogadan suinna! Davvinorgga Dáiddamusea čájeha čájáhusa Oscar II oktanaga Silbaheadjaskeaŋka čájáhusain.

Gonagaslaš mátkkošteamit

Silbaheadjaskeaŋka lea oassi čájáhusráiddus Gonagaslaš mátkkošteamit – mii lei Ráđđehusa skeaŋka Gonagasbára 75-jagiid ávvudeapmái. Skeaŋkkas leat guhtta čájáhusa gos čájehuvvojit gonagaslaš čoakkáldaga árvodávvirat, nugo dáidda, kulturhistorjjálaš diŋggat ja fotogovat: Njeallje stuorát čájáhusa leat leamaš ja galget lágiduvvot Oslos ja Bergenis (2012), Romssas ja Troandimis (2013), ja guokte johttičájáhusa mat fállojuvvojit skuvllaide, galleriijaide ja museaide.

Buot guđa čájáhusa fáddán leat gonagaslaš mátkkit – sihke dihto mátkkit ja maiddái eanet jurddagovahallan ipmárdusas. Čájáhusaid lágideaddjin lea Našunálmusea dáidda, arkitektuvra ja design ovttasráđiid Gonagaslaš hoavain.