Bures boahtin Dáidda-audiensii
Odne almmuhii Majestehta Dronnet ođđa čájáhusa "Dáidda-audiensa. Nationálamusea Dronnet Sonja DáiddaStáljas". Rahpan lei digitála dan botta go vuordit uvssaid "duođai" rahpasit.
Čájáhusas leat muhtun Nationalamusea buot eanemus dovddus dáidda, sihke govvadáidda, čullosat ja dáiddabarggut. Doppe leat antihka čullosat ja ođđaáigásaš hápmen. Lea buorre fas beassat oaidnit dovddus dáidda man eat leat oaidnán guhkit áigái, muhto maiddái dáidda ollugat eai dáidde ovdal oaidnán – ja mii vel čájehuvvo eará vugiin go ovdal.
Dronnet Sonja álmmuha "Dáidda-audiensa" ja Dronnet Sonja ieš dan rahpá digitálaččat. Dronnet maiddái čájeha moanat dáiddabárgguid ságastalladettin Nationalamusea direktevrrain, Karin Hindsboin. Govva: Gonagaslaš hoavva / Nationalamusea.
Dronnet Sonja álmmuha "Dáidda-audiensa" ja Dronnet Sonja ieš dan rahpá digitálaččat. Dronnet maiddái čájeha moanat dáiddabárgguid ságastalladettin Nationalamusea direktevrrain, Karin Hindsboin. Govva: Gonagaslaš hoavva / Nationalamusea.
Mii duođai dárbbašit oaidnit dáiddabargguid masa mii nu liikojit, ja leat sakka áibbašan oaidnit!
"- Mii duođai dárbbašit oaidnit dáiddabargguid masa mii nu liikojit, ja leat sakka áibbašan oaidnit!, Dronnet dajai iežas almmuheami vuolde.
Erik Werenskiolds "September" lea muhtun dáidagiin čájáhusas. Govva: Nationalamusea / Børre Høstland
Digitála máisttašeapmi
Dan botta go vuordit čájálmasa rahppasit fysalaččat, besset olbmot digitálalaččat geahččat mii lea vuordimis. Nationalamusea lea nu ráhkadan ahte 3D-hámis sáhttá doppe fitnat čájálmasa geahčadit:
Ovttasbargu
"Dáiddaaudiensa" lea šaddan lagas ovttasbargguin Nationalamusea, Majestehta Dronnet Sonja ja Gonagaslaš čoakkaldagat gaskkas.
- Nationalamusea ráhppá galjes uvssaidis Rådhusplassenis boahtte jagi. Dan botta go vuordit daid stuora rahpandoaluid, musea bealis sávve ahte buohkat galggaše beassat oaidnit min náššuvnna oktasaš dáiddaárbbi – ja ovdagihtii oaidnit mii lea vuordimis go musea gárvána ja geahččit ieža sáhttet doppe fitnat. Dan olis musea bealis ohce ovttasbargoguimmiid, ja dáppe Šloahtas mii gal eat healbadan dasa searvat, Dronnet Sonja muitalii.
Lea sihke govvadáidda, čullosat ja hápmen dan čájáhusas. Govva: Gorm Kallestad / NTB
Ruovttoluotta Šloahtas
- De muhtun čavččabeaivvi 180 jagi áigge, álggii fárren goalmmát geardái. Otná beaivve dat lea oassin Gonagasásodagas – doppe gos moai Gonagasain earret eará boradetne beaivválaččat, muitalii Dronnet.
- Olles 79 njuhttejuvvon govat ja gipsadáidda heŋgejuvvui – báldda bálddalaga – golmma lanjaide. National-Museet, mii lei dalá namma – nu mot odne ge – bisui Šloahtas gitta 1845 rádjái. Geahččit liikojede ođđa museai, olbmot nu fitne doppe, ja Morgenbladet čálii 1843:s ahte "mii Davviolbmot gal addet vuostáiváldit dan mii lea alladássásaš ja čáppat"
Ruovttoluotta Šloahtas: Thomas Fearnleya Grindelwaldgletscheren. Govva: Nasjonalmusea.
Lea Jan Davidsz de Heems "Stilleben med østers og vinglass" ja Thomas Fearnleys "Grindelwaldgletscheren" mat dál leat fas ruovttoluotta Šloahtas.
"- Sáhttit gosii dadjat bures boahtin ruoktot!
Bileahtat DáiddaStálljii
Bileahtaid oasttát Ticketmasteris. Muhtun unna oasáža bileahtain vuovdit DáiddaStáljas.
Bileahttahattit:
- Rávisolbmot: 140,-
- Studeanta: 70,-
- Manát (6-17 jagi): 70,-
Vuollel 6 jahkásaš mánáide lea nuvttá sisabeassan
Doaibmahehtten olbmuid mielčuovvuide lea nuvttá sisabeassan
Čájálmassii
"Dáiddaaudiensas" oidnojit 80 dáiddabarggut Norgga ja internationála dáiddariin. Sáhtát earret eará oaidnit:
- Nikolai Astrup
- Harriet Backer
- Peder Balke
- Thomas Fearnley
- Johannes Flintoe
- Theodor Kittelsen
- Christian Krohg
- Oda Krohg
- Edvard Munch
- Eilif Peterssen
- John Savio
- Harald Solberg
- Henrik Sørensen
- Adolph Tidemand
- Erik Werenskiold
- Louise Bourgeois
- Edgar Degas
- Henri Matisse
- Pablo Picasso
- Auguste Rodin
Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:
Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala FacebookasÁigeguovdilis áššit
Gonagaslaš hoavva ovdanbuktá 2023 jahkeraportta
Gonagasviesu doaimmat diibmá speadjalastet otná Norgga. Gonagasbearraša mátkkit 47 suohkanii, almmolaš galledeamit viđa eurohpalaš riikkain, iešguđetlágan lágideamit ovttas riikka suodjalusain ja riikka gearggusvuođa guovdilastin, čájeha mii lea dehálaš Norgii ja masa gonagasbearaš lea bidjan návccaid.
Lihkusávaldagat Dánmárkku ođđa gonagasbárrii
Majestehta Gonagas Harald cealká liekkus lihkusávaldagaid Majestehta Gonagas Frederik X ja Majestehta Dronnet Mary guoktái truvdnolotnahuvvama oktavuođas Dánmárkkus.