Sámi čájáhus Dáiddastáljas
- Sápmi lea álo nu ovddolaš! Majestehta Dronnet sávai buresboahtima ovdal go Sámedikki presideanta Aili Keskitalo rabai dan stuora sámi dáiddačájáhusa DáiddaStáljas duorastateahket.
- Sávan ahte dáinna čájáhusain beassat gaskkustit oasi sámi dáidagis ja kultuvrras, maid álo lea ovddošan, loga Majestehta Dronnet iežas buresboahtinsártnis. Sus ledje maid máŋga buori muittu guossástallanmátkkiin Sámis.
Gurutbealde: Sámedikki presideanta Aili Keskitalo, Synnøve Persen, Britta Marakatt-Labba, Dronnet, Rose-Marie Huuva, Arnold Johansen ja Inger Blix Kvammen. Govva: Heiko Junge, NTB scanpix
Rahpansártni doalai Sámediggepresideanta Aili Keskitalo. Dáidda cuvke rájiid – nu dahká maid dát čájáhus, čujuhii son. Dat cuvke rájiid sihke dáiddahámiid, riikkarájiid ja buolvvaid hárrái. Čájáhusas oaidnit golmma buolvva sámi dáiddáriid bargguid. Das leat dáiddaduojit Norggas, Ruoŧas ja Suomas, ja ovddastit máŋga iešguđetlágan dáiddalaš bargguid.
Sámediggepresideanta Aili Keskitalo rabai čájáhusas. Govva: Sven Gj. Gjeruldsen, Gonagaslaš hoavva
Sihke maleriijat ja govat, grafihkka ja tekstiiladáidda, video, skulptuvrrat ja installašuvnnat lea čohkkejuvvon DáiddaStálljii. Soaitá dá leat sierra sámi dáiddaviesu álgu, sávai Keskitalo, danin go sámi dáidagis ii leat gostege ruoktu dál.
Mii lea sámi dáidda?
Dáiddár Synnøve Persen, guhte maid lei mielde čájáhusa fágalaš ráđis, divui dien gažaldaga iežas sáhkavuorus – ja sávai ahte eat goassege diesa oččoše loahpalaš vástádusa. Lea dáiddalašvuođa rolla jearrat ja hástalit. Dat ii galgga sirrejuvvot ja biddjojuvvot hiŋgaliidda.
Mii lea sámi dáidda? Sávvamis dien gažaldahkii ii goassege boađe loahpalaš vástádus, logai Synnøve Persen. Govva: Sven Gj. Gjeruldsen, Gonagaslaš hoavva
Dát čájáhus lea gudnin sámi dáidagii ja dáiddáriidda, deattuhii váldokurator Knut Ljøgodt. Dat ii geahččal defineret, muhto čájehit viidodaga ja girjáivuođa.
Prinseassa Astrid, Ferner roavvá, lei maid mielde rahpamis. Dá Dronnet Sonjain ja Aili Keskitaloin. Govva: Sven Gj. Gjeruldsen, Gonagaslaš hoavva
Elle Márjá Eira guoimmuhii gussiid. Govva: Sven Gj. Gjeruldsen, Gonagaslaš hoavva
Historjját čájeha sámi dáiddáriid dáiddalaš dujiid sullii 1970 rájes otnážii, oktiibuot 13 dáiddára 60 dáiddaduoji:
- Aage Gaup
- Marja Helander
- Rose-Marie Huuva
- Iver Jåks
- Arnold Johansen
- Aslaug M. Juliussen
- Inger Blix Kvammen
- Britta Marakatt-Labba
- Joar Nango
- Synnøve Persen
- Outi Pieski
- Alf Salo
- Máret Ánne Sara
Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:
Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala FacebookasÁigeguovdilis áššit
Gonagaslaš hoavva ovdanbuktá 2023 jahkeraportta
Gonagasviesu doaimmat diibmá speadjalastet otná Norgga. Gonagasbearraša mátkkit 47 suohkanii, almmolaš galledeamit viđa eurohpalaš riikkain, iešguđetlágan lágideamit ovttas riikka suodjalusain ja riikka gearggusvuođa guovdilastin, čájeha mii lea dehálaš Norgii ja masa gonagasbearaš lea bidjan návccaid.
Lihkusávaldagat Dánmárkku ođđa gonagasbárrii
Majestehta Gonagas Harald cealká liekkus lihkusávaldagaid Majestehta Gonagas Frederik X ja Majestehta Dronnet Mary guoktái truvdnolotnahuvvama oktavuođas Dánmárkkus.