Gonagas Carl Johan ruvdnen

Uniuvdnagonagas Carl II (XIII) jámii guovvamánu 5. beaivvi 1818. Diehtu su jápmima birra bođii Norgii earenoamážit vuolggahuvvon olbmáin Stockholmmas guovvamánu 10. beaivvi. Sáhkabuktis lei lassin jápmindihtui maiddái allaáiggalaš dieđáhus norgga álbmogii ođđa gonagasas, ja su čálalaš válli vuođđolágalaš ráđđehussii. Dan vuođul sáhtii ge Stuoradiggi juo maŋit beaivvi dahkat váli Gonagas Carl Johanii.

Gonagas Carl Johan ruvdnejuvvui Stockholma Storkyrkanis miessemánu 11. beaivvi. Norgga álbmoga ovddasteaddjin lei stuoradiggeáirrasjoavku. Ruvdnen Norggas čađahuvvui juo seamma geasi. 1814 Vuođđolága, paragráfa 10 – nugohčoduvvon ruvdnenpragráfa, bidjá Troandin duopmogirkui ruvdnengirkoárvvu Norggas, ja ođđa gonagas áiggui geavahit dan guhkes mátki oahpásnuvvat buorebut riikkain.

Ruvdnemátki

Gonagas Carl Johan bođii geainnu mielde badjel Svinesund ja su sisaboahtin Christianiai lei borgemánu 11. beaivvi. Su fárus lei su áidna bárdni, Ruvdnaprinsa Oscar. Dronnet Désirée orui dien áiggi Frankriikkas, ja ii lean mielde Stockholm iige Troandin ruvdnemiin.

Borgemánu 25. beaivvi vulggiiga Gonagas ja Ruvdnaprinsa ruvdnenmátkái Troandimii, sudno fárus ledje 37 olbmo ja 91 heastta. Sii mátkkoštedje Gudbrandsdalena ja Østerdalena bokte. Gonagas Carl Johan ja Ruvdnaprinsa Oscar joavddaiga Troandimii čakčamánu 1. beaivvi. Sudno dearvvahii militeara parade, gudni buresboahtin, lávlunjoavkkut, kanuvdnasaluhtat ja ”Gjentagne Fryderaab”, nugo media dalle čálii.

Ráhkkaneapmi ruvdnemii

Sihke Stiftsgården, gos Gonagas galggai orrut, ja duopmogirku fertejedje ordnejuvvot ruvdnemii. Stiftsgården lei ožžon Kongeleg palé árvvu, ja lagabui 1000 spesiedalera geavahuvvo dán gárdima divodeapmái ja ordnemii. Dan gárdimis eai lean nu beare ollu stohpogálvvut ja dávvirat, ja danin fertejedje daid luoikkahit gávpoga ássiin.

Lei gollan 304 jagi dan rájes maŋemus lei ruvdnejuvvon gonagas Norggas. Danin ledje olbmuin unnán vásáhusat ja ii gávdnon mearriduvvon seremoniija maid livččii sáhttán čuovvut. Danin mearridii Gonagas Carl Johan ieš ruvdnendilálašvuođa seremoniála oasi.

Regáliat

Ii gávdnon norgga ruvdno dahje eará regáliat ja biergasat. Dat ruvdnenčiŋat mat Norggas ledje leamaš, ledje láhppon (luottat bisánit 1537:s), ja dalle go Norga lei uniuvnnas Dánmárkkuin, de ledje dien guovtti riikkas oktasaš ruvdnemat Dánmárkkus. Gonagas Carl Johan čovddii dan váttisvuođa go son ieš osttii ruvnno ja eará čikŋadávviriid ruvdneseremoniijai. Regáliaid ja ruvdnenbiergasiid fievrrededje Stockholmmas Troandimii miliiteara sáhtostemiin.

Prosešuvdna

Ruvdnenbeaivi badjánii, mánnodaga čakčamánu 7. beaivvi. Gonagasa orrunviesus duopmogirkui lei ceggejuvvon šaldi mii lei čiŋahuvvon rukses liinniin. Šaldi lei huksejuvvon ruvdnendilálašvuođa vázziide – vai sii duohtavuođas loktejuvvojedje nu ahte olmmošeatnatvuohta bures galggai soahpat oaidnit dan vázzi olmmošráiddu.

Dán allaáiggalaš vázzinráddus ledje mielde ollu eiseválddiide gullevaččat Ruoŧas ja Norggas. Gasku dán ráiddu fievrreduvvojedje ruvdnenčiŋat. Gonagasruvnno guttii stáhtaministtar Peder Anker, ja dakka su maŋis váccii Gonagas. Ruvdnenseremoniijas Stockholmmas lei Gonagas čiŋahuvvon ruvdnenbiktasiiguin, mat ruoŧa árbevieru mielde ledje gorrojuvvon silbastoffas. Troandimis divttii Carl Johan iežas ruvdnejuvvot iežas offiseruniforpmain. Dasto son álggahii ge vieru maid norgga monárkkat leat čuvvon maŋit áiggiid.

Ruvdnenseremoniija

Seremoniija Nidarosdomenis álggii ipmilbálvalusain ja ruvdnensártniin. Dasto álggii ieš ruvdnenseremoniija: Stáhtaráđđi Fasting ja Christiania bisma Bech válddiiga gonagasbiktasa áltáris ja bijaiga dan Gonagasa olggiid ala. Stáhtaministtar Peder Anker logai gonagasváli, maid Gonagas Carl Johan geardduhii su maŋis. Ja de loaiddastii Gonagas čippiidis ala, čovddii biktasiid nu ahte raddi oidnui, ja de vuoiddadii bisma Bech su gállu, ratti, geađđaša ja giehtaruohttasiid. Go son de fas lei čohkkedan sadjásis, de bijaiga stáhtaministtar ja bisma ruvnno Gonagasa oaivái. Dasto oaččui Gonagas daid eará ruvdnenčiŋaid, maid adde dat stáhtáráđit geat ledje daid guoddán girkui. Ja de loaiddastii riikkaherolda ovdan ja almmuhii ahte ”Dál lea Carl XIV Johan ruvdnejuvvon Gonagassan Norgga riikii ja Provinssaide mat dasa gullet; son iige oktage eará!”.

Ja de bođii Ruvdnaprinsa ovdan ja dagai váli Gonagassii. Gonagasbivttas biddjojuvvui su olggiid ala ja árbefyrstaruvdna biddjojuvvui su oaivái. Dat ruvdna lei luoikkahuvvon Stockholmas (norgga árbefyrstaruvdno ii ráhkaduvvon ovdal 1846:s).

Addojuvvui diehtu orlogfatnasiidda hámmánis ahte galge báhčigoahtit saluhtaid, 224 skuohta guovtti vuorus.

Go ruvdnenráidu johtigođii fas Gonagasa orrunbáikái, de lei Gonagas Carl Johanis badjelis ruvdnenbivttas. Sus lei gonagasruvdno oaivvis ja gieđain son guttii gonagasspiiru ja riikkaeappela. Maiddái Ruvdnaprinssas lei ruvdno ja gonagasbivttas.

Ruhtabálkun

Ruvdnenseremoniija čállosiid paragráfas 36 gávdno dát njuolggadus: ”Stiftsamtskriveren i Trondhjem til Hest, eskorteret af 50 Mand af det Trondhjemske ridende Jægercorps med Officerer, udkaster, efter Procesionens Tilbagekomst til det Kongl. Palais, de til dette Brug prægede kroningsmynter på alle byens Torve og aabne Pladse.”

Dat vierru ahte dán láhkái bálkut ruđaid olmmošeatnatvuhtii gohčoduvvo dávjá ”kastepengar”, mii mearkkaša ruhtabálkun. Muhto 1818 ruvdnenbeaivvi dagahii dat nu hirbmat moivvi olmmošeatnatvuhtii ahte maŋit áiggi ruvdnemiin mearridedje heaittihit dien vieru.

Stiftsstadenis ávvudedje ruvdnema olles vahku. Stuorámus ávvudilli lei bálla mas ledje mielde 350 olbmo, ja sihke Gonagas ja Ruvdnaprinsa leigga doppe fárus.

Gonagas ja Ruvdnaprinsa guđiiga Troandima lávvordaga čakčamánus 12. beaivvi. Sii mátkkoštedje lulásguvlui fas Østerdalen bokte Solørii ja doppe fas Christianiai, gos manne viidáseappot Stockholmii.