Gonagas Haakon VII (1872-1957)
Gonagas Haakon riegádii borgemánu 3. beaivvi 1872 Charlottenlund loahtas olggobealde Københámmana. Son lei Dánmárkku Gonagas Frederik VIII ja Dronnet Louise nubbin boarraseamos bárdni.
Su gásttanamma lei Christian Frederik Carl Georg Valdemar Axel ja son lei Dánmárkku Prinsa. Beaivválaččat geavahii son Carl nama. Son válljii alccesis válgasániid "Alt for Norge".
Oahppu
Prinsa Carl oaččui priváhta oahpu loahtas ovttas boarrasiid vieljainis, gii maŋŋil attai Dánmárkku Gonagas Christian X. 1886:s álggii son mearrasuodjalusa offiseraohppui, ja goarkŋui cehkiid mielde seammaládje go earát su luohkás. Son čađahii ja gearggai mearrasoahteskuvllain 1893:s ja nammaduvvui sekondløytnantan ja maŋŋil premierløytnantan dánska mearrasuodjalusas.
Náitaleapmi
Prinsa Carl náitalii brihttala oambeliinnes, Prinseassa Maudiin (1869-1938), 1896:s. Son lei Stuorabrittánia Gonagas Edward VII ja Dronnet Alexandra nieida. Bárra oaččui bártni Alexandera, gii riegádii Appleton Housas Norfolkas suoidnemánu 2. beaivvi 1903.
Norgga gonagas
Geassemánu 7. beaivvi 1905 mearridii Stuoradiggi loahpahit uniuvnna Ruoŧain, ja Gonagas Oscar II fertii luohpat norgga gonagassan. Son biehttalii vuostáiváldimis soabadanfálaldaga ahte diktit ruoŧa prinssa váldit badjelasas norgga truvnno.
Danin válddii Stuoradiggi oktavuođa dánska Prinsa Carlain. Lassin dasa ahte sus ledje buorit olmmola attáldagat, de deattuhuvvui ahte son lea skandinavia olmmo gii ipmirdii dárogiela ja dáru kultuvrra. Sus ledje Prinseassa Maud bokte lagas čanastagat Stuorabrittániai ja brihttala gonagasvissui, ja truvdnoárbbola lei sus maid, namalassii sudno guovttejahkása bárdni Alexander.
Norggas digatalle galggai go ođđa stáhta stivrenmálle leat gonagasváldi vai republihkka. Prinsa Carl gáibidii ahte diet gaaldat galggai biddjojuvvon álbmotjienasteapmái. Son dáhtui sihkkaris dieđu das ahte dáhtui go álbmoga eanetlohku ahte Norggas ain galggai leat gonagasváldi.
Stuora eanetlohku jienastii juo monárkiijai, ja skábmamánu 18. beaivvi válljii Stuoradiggi Prinssa Carl gonagassan. Stuoradiggepresideanta sáddii sutnje telegrámma mas fálai sutnje Norgga truvnno.
Prinsa válddii vuostá válljema, ja skábmamánu 25. beaivvi 1905 duolmmastii ođđa norgga gonagasbárra Norgga eatnamii Vippetangen Kristianias (Oslos). Son válddii Haakon nama, ja attii bárdnásis Olav nama, dat ledje namat mat čatne ođđa gonagasviesu norgga gaskaáiggi gonagasaide. Geassemánu 22. beaivvi 1906 ruvdnejuvvuiga Gonagas Haakon ja Dronnet Maud Nidarosdomenis Troandimis.
Vuostta jagit
Vuostta jagiid geavahii Gonagasbárra dasa ahte oahpásnuvvat ieaska ođđa váhnemeatnamiin. Go vulggiiga ruvdnenmátkái Nidarosdomenii, de mátkkoteigga Gonagas Haakon ja Dronnet Maud togain, heasttain ja vovnnain ja skiippain, ja bisáneigga máŋgga geardde mátkki vuolde. Maŋit jagi čađaheigga nuppi oasi ruvdnenmátkkis, ja de soai mátkkoteigga miehtá Davvi-Norgga.
Gonagas Haakon barggai áŋgirit dan badjelii ahte ipmirdigoahtit norgga dilálavuođaid, sihke politihkalaččat ja kultuvrralaččat. Fridtjof Nansen bokte oahpásnuvaiga Gonagas ja Dronnet norgga álbmotfálastallamii: Čuoigamii. Juo 1906:s lei Gonagas geahččamen čuoigamiid Holmenkollenis. Dat attai ge árbevierrun maid sihke Gonagas Olav ja Gonagas Harald leaba čuovvolan maŋit áiggiid.
Gonagas Haakon ásahii maid eará álbmorráhkis árbevieru: Dan ahte Gonagasbeara seavvá mánnáráidduide loahttabalkoŋgas Oslos miessemánu 17. beaivvi.
Go bálddastahttá eará gonagasviesuiguin, de lei Norgga gonagasviesus hálbbit doaibmanláhki. Hoavas eai lean nu ollu bargit ja eai diktán goluid lassánit. Go easkaládje lei leama digatallan monárkiija ja republihka birra, de eai hálidan ođđa gonagasviesu ásahit beare divrrasin. Muhto dat lei ge maid norgga árbevierru ja čájehii maiddái dan duohta dili ahte Norga lei geafes riika.
Vuođđolágala monárka
Gonagas Haakon lei vurdnon oskkaldasvuođa norgga ráđđenvuohkái ja son deattuhii dan ahte son áiggui leat vuođđolágala monárka. Politihkala fápmu galggai leat álbmogis válljejuvvon olbmuin. Muhto Gonagas dáhtui almmatge čađat oaut dárkilis dieđuid ráđđehusas. Son sáhtii gal dihto áiin maid ákkastallat ieas oainnu bealis, muhto son doahttalii álo stáhtaráđi eanetlogu oainnu, ja lei álo oskkáldas politihkala mearrádusaide ja lei hui dárkil dainna ahte ii galgan goassege geavahuvvot doarjjan muhtun dihto politihkala bellodahkii.
1928:s čuovvolii Gonagas Haakon vuođđolágala bargonjuolggadusaid juo dievaslaččat, go nammadii vuostta bargiidbellodatráđđehusa Norggas. Bargiidbellodat lei addan Stuoradikki stuorámus bellodat maŋŋel válljema. Bargiidbellodat lei ain revoluoneara bellodat, ja heaiti stáhtaministtar rávvii Gonagasa nammadit Boanddaidbellodagas ráđđehusa. Muhto Gonagas Haakon doalahii parlamentárala prinsihpaid ja bivddii Christopher Hornsruda vuođđudit ođđa ráđđehusa. Gonagasa mearrádussii lei stuora vuosteháhku boargáriid bealis, muhto Gonagas Haakon doalahii ieas oaivila daid dovddus sániiguin:Mun lean maiddái kommunisttaid gonagas.
Gonagasas lei dakkár duogá mii dagai ahte sus lei stuora berotupmi olgoritpolitihkkii ja militearagaaldagaide. Ja go sus ledje oktavuođat alladási olbmuide – ii unnimustá Stuorabrittánias – de attai ge son hui dehála doarjjan Ráđđehussii ollu gaaldagain. Ii unnimustá dat ahte nagodit doalahit Norgga neutralan 1. máilmmisoađis.
Gonagas Haakona áŋgiruan oahpásnuvvat norgga dilálavuođaide, su persovnnala attáldagat ja láhtten ja dat ahte son nu sakka doahttalit demokráhtala bargovugiid, lei stuora ávkin dasa ahte nannet gonagasválddi Norggas. Gonagasviesu dilli nannejuvvui vel eanet 2. máilmmisoađi soahtejagiid.
2. máilmmisoahti
Duiska soalddátveagat fallehedje Norgga cuoŋománu 9. beaivvi 1940. Duiska okkupauvdnafápmu geahččalii ieas háldui sihkkarastit Gonagasa ja Ráđđehusa, ja dan láhkái bágget Norgga vuollánit, muhto sihke Gonagasbeará, Ráđđehus ja eanas stuoradiggeáirasat háhppehedje báhtarit ovdalgo duiskalaččat bohte Osloi.
Elverumas attii Stuoradiggi fápmudusa Gonagassii ja Ráđđehussii stivret riikka nu guhká go soahti bisttii. Gonagas biehttalii duiskalaččaid gáibádussii ahte nammadit ráđđehusa mas naunálsosialista Vidkun Quisling galggai leat stáhtaministtar. Son deattuhii ahte son ii sáhte rievdadit Ráđđehusa oainnu dien áis, muhto bealistis áiggui son gonagasfámus luohpat jus Ráđđehus oaivvildii miehtat duiskalaččaid gáibádussii. Maŋŋá Gonagasa biehttaleami, bombegohte duiskalaččat garrasit Nybergsundda, gos Gonagas lei, muhto sihke Ruvdnaprinsa ja son ie beasaiga sihkarvuhtii.
Geassemánu 7. beaivvi 1940 guđii Gonagas, Ruvdnaprinsa ja ráđđehus riikka. Sii mátkkotedje Tromssas Englándii. Londonis vuođđuduvvui eksilráđđehus mii galggai jođihit soahtevuostálastima viidáseappot. Dan rájes lei Gonagas Haakon njunu symbolan norgga álbmoga dáhttui soahtat friddja ja iestivrejeaddji Norgga ovddas. Gonagasa radiosártnit Londonis adde čuovgan sevdnjes dilis.
Ođđasithuksen
Gonagas ja olles Gonagasbeara oo liegga vuostáiváldima go bohte fas Norgii maŋŋá soađis luovosinbeassama, geassemánu 7. beaivvi 1945. Go Gonagas Haakon lei boahtán ruoktot fas, de son mátkkotii miehtá riikka geahččan dihtii soahtebillistemiid ja oaut dieđuid ođđasishuksemiid birra. Vuostta oassi dán birramátkkoteamis čađahuvvui čakčageasi 1945, ja nubbe oassi čađahuvvui maŋit geasi.
Gonagas Haakona 75-jagi ovdal álggahuvvui stuora ruhtačoaggindoaibma. Skeaŋka mii ostojuvvui, lei Gonagasskiipa. Brihttala motoryachta "Philante" ostojuvvui, ja ieas 75 jagi beaivvi 1947:s oaččui Gonagas Haakon modealla dan skiippas mii galggai leat gárvvis maŋit geassái. Gonagas liikui hui bures dán álbmotskeŋkii. Jagiid mielde mátkkotii son ollu skiippain man namma attai K/S Norge. Gonagas Haakona maŋemus mearramátki Gonagaskiippain lei 1955 geasi, go son finadii Nordmøres ja Romsdalas.
Hávdádeapmi
Gonagas Haakon VII jámii čakčamánu 21. beaivvi 1957 loahtas Oslos. Son hávdáduvvui Gonagasla mausoleumii Akershus loahtas Oslos. Stuora olmmojoavku čuovui hávdádeami.