Prinseassa Märtha Louise
Prinseassa Märtha Louise riegádii čakčamánu 22. beaivvi 1971:s Rikshospitálas Oslos. Son lea Majestehta Gonagas Harald ja Majestehta Dronnet Sonja boarrasit mánná. Prinseassas lea okta viellja, Gonagaslaš Allavuohta Ruvdnaprinsa Haakon. Prinseassa Märtha Louise ii ovddas Gonagasviesu almmolaš oktavuođain.
Prinseassa lea gásttašuvvon iežas áhčibeale áhku, Ruvdnaprinseassa Märtha, ja iežas máttaráhku, Gonagas Haakona eatni, Dronnet Louise gáibmin. Go Vuođđoláhka rievdaduvvui, de šattai Prinseassa ruvdnoárbbolaš, muhto álgonjuolggadussan mearriduvvui ahte dievdu mánná árbemis ovddabeallái nissonolbmo sin gaskkas geat leat riegádan ovdal 1990.
Bajásšaddan
Prinseassa vieljainis bajásšattaiga luonddu birrasis Skaugum gárdimis Askeris, oarjjalulabealde Oslo. Váhnemat leaba garrasit deattuhan dan ahte goappešat mánáid bajásgeassin galgá leat eanemus lági mielde seammalágan go norgga nuorain muđui. Danin leaba sihke Prinseassa ja Ruvdnaprinsa leamaš suohkanmánáidgárddis ja vázzán dábálaš skuvllas.
Prinseassa Märtha Louise liiko sihke musihkkii ja girjjálašvuhtii. Ollu jagiid lei son mielde muhtun dánsenjoavkkus Norgga Álbmotmuseas, ja lasa lassin lei son áŋgir riidet heastagilvvuin. Son lea maid lávlon koaras, čuojahan piano ja njurggonasa (tverrfløyte).
Oahpu
Prinseassa álggii vuosttaš luohkkái Smestad skuvlii Oslos 1978:s, ja eadni ja áhčči čuovuiga su vuosttaš skuvlabeaivái. 1990:s gearggai son joatkkaskuvllas Kristelig Gymnasiumas Oslos. Prinseassas ledje gielat čiekŋudahttinfágan. Seamma čavčča vulggii Prinseassa Englándii Waterstock Ridesenterii oahpahallin ja maiddái lohkan dihtii girjjálašvuođa Oxford Universitetehtas. Muhtun áiggi maŋŋá fárrii son Arena UK riidenguovddážii oahppat profešunealla heastariidema, sprangrytter riidema.
Govven: Mariam Butt / NTB scanpix
1992 čavčča álggii Prinseassa Märtha Louise Bjørknes Priváhtaskuvlii Oslos. Maŋŋá čálihuvvui son studeantan Bislet allaskuvlaguovddážii Oslos gos son čađahii fysioterapeuta oahpu. Maŋŋá eksámena, válljii Prinseassa bargat praksisáiggi Maastrichtas Nederlánddas. Juovlamánus 1997 oaččui son fysioterapeuta duođaštusa. Dan maŋŋá álggii son ollesáiggi bargat sprangrytter gilvvuin ja lei máŋgga geardde riikkajoavkkus. Seamma áiggis logai son Rosenmetoda oahpu. 2000:is oaččui son Rosenmetoda dikšunduođaštusa. Seamma jagi heittii son riidengilvvohallamiin.
Bearaš
Geassemánu 7. beaivve jagis 2022 almmuheigga Prinseassa Märtha Louise j a amerihkálaš Durek Verrett ahte leaba lohpádallan, ja soai náitaleigga Geirangeris borgemánu 31. beaivve 2024. Bearaš orru Lommedalenis, Bærum suohkanis.
Prinseassas leat golbma nieidda ovddeš náittosdilis girječálliin Ari Behnain (1972-2019): Maud Angelica riegádii Rikshospitalet-buohcciviesus Oslos cuoŋománu 29. beaivve 2003, Leah Isadora riegádii Bloksbjergas Hankøs cuoŋománu 8. beaivve 2005 ja Emma Tallulah riegádii Lommedalenis čakčamánu 29. beaivve 2008. Buot golmmas leat gástašuvvon Šloahttakapeallas. Prinseassa lei náittusdilis Ari Behnain miessemánu 24. beaivve rájes 2002 gitta 2017 rádjai.
Prinseassa Märtha Louise ja Durek Verrett náitaleigga Geirangeris borgemánu 31. beaivve 2024. Govven: Maja Moan
Eai šat almmolaš doaimmat
Prinseassa Märtha Louise ii šat čađat almmolaš doaimmaid Gonagasviesu ovddas 2022 skábmamánu rájes, muhto son lea ain stivrajođiheaddji foanddas: Prinsesse Märtha Louises Fond.
Prinseassa foanda vuođđuduvvui čakčamánu 15. beaivve 1972 ja vuoitu foandda kapitálas galgá doarjut doaibmabijuid Norggas mat bohtet doaibmahehttejuvvon mánáide buorrin. Ruđa juolludeapmi dáhpáhuvvá Prinseassa Märtha Louise riegádanbeaivve, čakčamánu beaivve.
Iežas fitnodat
Prinseassa Märtha Louises lea dál ovttaolbmofitnodat ja don bokte son čađaha iešguđetlágan kommersiála doaimmaid, nugo girjealmmuhemiid, bivttas-ja čábbudanbuktagiid vuovdima ja logaldallamiid. 2000-logu álggu rájes lea Prinseassa Märtha Louise olu áŋgiruššan kulturgaskkustemiin, ovdamearkkadihte muitalit norgalaš álbmotmuitalusaid earret eará tv-ráiddus. 2002 ođđajagimánus álggii Prinseassa bargat iešheanalaččat kulturgaskustemiin ja rosenmetodain. Dan rájes lea son leamaš iešheanalaš ealáhusdoalli ja lea máksán vearu.
Gaskal 2007 ja 2019 jođihii Prinseassa Astarte Education/Soulspring ovttas Elisabeth Nordengain. Jagis 2018 álggahii Prinseassa Märtha Louise YouTube-kanála HEST360 ovttas Geir Kamsvågain ja Therese Alhaug.
Prinseassa lea čállán girjiid ja buvttádan jietnagirjiid, ja lea leamaš prográmmajođiheaddji máŋga tv-ráiddus.