Gonagasvearju
Gonagasvearju lea Gonagasa iežas mearka. Lea dušše Gonagas gii sáhttá geavahit norgga gonagasvearjju alcces dovdomearkan. Dát lea su stáhtaoaivámuš vearjomearka.
Norgga gongasvearju hábmejuvvui 1905:s, dalle go Gonagas Haakon šattai gonagassan iešmearrideaddji Norggas. Vearjju hápmi mearriduvvui Gonagaslaš resolušuvnnain juovlamánu 30. beaivvi 1905, maŋŋá go ledje juovlamánu 14. beaivvi mearridan Riikkavearjju ja Riikkaseailla. Dát golbma mearkka nammaduvvo Norgga Vearjun, ja dat galget formálalaččat čájehit ahte ” Norga galggai huksejuvvot áibbas iešmearrideaddji stáhtan”.
Lovtidendes čállosis juovlamánu 30. beaivvi mearrádusa birra čilgejuvvo Gonagasvearju na:
”Kongelig Resolution, hvorved bestemmes, at det til offentlig Brug bestemte Kongevaaben skal - som i et fremlagt Udkast - bestaa af Rigsvaabenets Skjold paa den kongelige Hermelinskaabe, der holdes af den norske Kongekrone. Kongevaabenets Skjold er omgivet af St. Olafsordenens Kjede. Kaaben og Kronens hætte er purpurfarvet”.
Gonagasvearjju hábmii málár Eilif Peterssen ja das lea Gonagas Haakona signatuvra dohkkeheapmin. Originálamaleriija mihtut leat 37.5 x 30.5 cm ja dan oamasta Olgoritdepartemeanta.
Riikkabánner
Gonagasvearju lea maid oassi Norgga riikkabánneris, mii lea dohkkehuvvon Gonagaslaš resolušuvnnain guovvamánu 13. beaivvi 1906 ja mii vihahuvvui Gonagas Haakon ruvdnemiin geassemánu 22. beaivvi seamma jagi. Riikkabánner ii geavahuvvo beare dávjá, muhto dat lei gessojuvvon oidnosii 1958 ja 1991sivdnádallamiin. Dat vurkkoduvvo Regáliadávvirvuorkkás Troandimis.
Dála Gonagasvearju
Dálá Gonagasvearju lea sullii seammalágan go dat lei 1905:s, das leat dušše smavit erohusat. Leat veaháš nannosit stiilla ráhkadan Gonagasruvdnui, muhto dan heraldalaš sisdoallu lea seamma go ovdal: Riikkavearjju galba ja St. Olav Orden mearkavirjjit vearjobiktasa alde, ruvdnejuvvon Gonagasruvnnuin.
Gonagasvearjju geavaheapmi
Gonagas geavaha Gonagasvearjju iežas almmolaš mearkan. Dat geavahuvvo ovdamearkkadihte earenoamáš prentejuvvon báhpiriin: Guossit geat bovdejuvvojit gállamállásiidda, ožžot bovdehusa báhpiriin mas lea rukses, purpur ja golle Gonagasvearju. Almmolaš prográmmain, menyain ja sullasaš báhpiriin mat ráhkaduvvojit stáhtaguossástallamiidda, lea maid diet dovdomearka.
Gonagasviesu neahttasiidduin – Kongehuset.no – lea golle Gonagasvearju dovdomearkan gurutbealde badjin juohke siiddus (ja gasku siiddu vuosttaš siiddus).
Stáhtalaš eiseválddit geavahit Riikkavearjju dovdomearkan.