Gonagas Christian Frederik
Christian Frederik (1786-1848) lei dánska truvdnoárbbola ja ráđđejeaddji Gonagas Frederik VI vilbealli. 1813:s nammaduvai son stáhtaámmáthearrán ja alimuskommandevran Norggas. Su bargun lei mátkkotit miehtá riikka nannen dihtii Dánmárkku ja Norgga čanastagaid, ja nu maiddái bargat vuostá Carl Johana áigumuaid oaut Norgga Ruoŧa oktavuhtii.
Christian Frederik fievrreduvvui suoli brihttala cakki čađa, ja bođii Hvaleris Norgii miessemánu 21. beaivvi 1813. Beaivvi maŋŋá lágidii sin ieas boahtima Christianiai. Son álggii ámmátdoaibmasis, ja olbmot liikogohte sutnje.
Kielráfi
Ođđajagimánu 17. beaivvi 1814 čálii Gonagas Frederik ieas stáhtaámmáthearrái Norggas Kielráfi ođđasiid. Dánmárku lei miehtan luvvet Norgga Ruŧŧii. Christian Frederik oaččui gohččuma addit háldosis eret norgga latniid ja máhccat Dánmárkui. Christian Frederik biehttalii čuovvolit dien gohččuma. Dan sadjái manai son norgga vuostálastiid njunnoii vuostálastit Kielsoahpamua.
Norgga suverenitehta
Álgoálggus lei Christian Frederik áigon almmustahttit ieas gonagassan ieas árbenrievtti fámuin. Muhto stuorahearráid čoahkkimis Eidsvollas guovvamánnu 16. beaivvi mieđai son professor Georg Sverderupa ákkastallamiidda: Go Gonagas Frederik lei cealkán eret Norgga truvnno, de lea suverenitehta máhccan fas ruovttoluotta norgga álbmogii. Norgga álbmot ferte ie válljet alcces gonagasa.
Christian Frederik gohčui vuođđoláhkaaddi čoahkkimii. Dan botta go áirasiid válljen čađahuvvui, stivrii son ie regeantan ovttas ráđđehusráđiin. Cuoŋománu 10. beaivvi 1814 bođii Riikkačoahkkin čoahkkái Eidsvollii.
Vuođđoláhka ja gonagasa válljen
Cuoŋománu 10. beaivvi rájes miessemánu 17. beaivái barggai Riikkačoahkkin Eidsvollas oaut čoahkkái riikka ođđa Vuođđolága. Dat lei áiggistis hui liberála ja demokráhtala ráđđenmálle láhkaásahus. Riikkačoahkkin nannii maid ahte Norga ain galgá leat monárkiija, ja miessemánu 17. beaivvi 1814 válljejuvvui Christian Frederik ovttajienalaččat Norgga Gonagassan.
Soahti Ruoŧain
Ruvdnaprinsa Carl Johan biehttalii dohkkeheamis Norgga iestivrejumi. Son gáibidii stuorariikkaid fámuid doarjaga bágget dohkkehit Kielsoahpamua mearrádusaid. Áirrasgoddi sáddejuvvui Norgii garadit Christian Frederika vuollánit, muhto soabadallan ii menestuvvan. Suoidnemánu 29. beaivvi márerejedje Carl Johana soalddáhat Norgii.
Ruoŧa soahteveahka njeiddii oalle johtilit norgga vuostálastinfámu, ja Norga fertii bivdit vearjoluoitaga. Konvenuvnnas mii čállojuvvui Mossas borgemánu 14. beaivvi, mieđai Christian Frederik iehtadussii ahte addit ráđđenfámu stáhtaráđđái ja guođđit riikka.
Gonagas Christian Frederik abdisere
Golggotmánu 10. beaivvi 1814, Bygdø gonagasgárdimis, celkkii Gonagas Christian Frederik eret norgga truvnno. Son guđii riikka golggotmánu 28. beaivvi.
Christian Frederik attai maŋŋil Dánmárkku gonagas, ja ráđđii doppe 1839 rájes 1848 rádjái.