Opplánda 2010

"Váimmolaš giitus hávskis ja earenoamáš buresboahtima ovddas! Moai Dronnegiin letne guhká juo illudan vuolgit dán jagi fylkamátkái deike Valdresii. Moai letne giitevaččat go oaččuime dán vejolašvuođa boahtit din guossái ja beassat oaidnit movt dii eallibehtet ja birgebehtet dán guovllus riikkas", logai Gonagas iežas vuosttaš sártnis dán mátkkis.

Valdres mii lea dego máinnas

Bruflat lei válljen ”Det eventyrlige Valdres” fáddán iežas čájálmassii. Gonagasa ja Dronnega čuvvo feastateltii gos čájálmas "Draumen om kyre i Tinton" čájehuvvui. Čájálmas lea huksejuvvon dan guovllu historjjáide ja muitalusaide. Feastateltte boaššumussii ledje báikkálaš čeahpit lágidan dáiddačájáhusa.

Maŋŋá čájálmasa váccii Gonagasbárra Etnedalsheimenii gos lei guoimmuheapmi ja ságastallamat. Dohko vácciidettiin beasaiga Gonagas ja Dronnet vásihit feara maid geainnu alde; beasaiga máistet lákcajieŋa mii lei ráhkaduvvon muhtun dan báikki dáluin, Etnedal lášmmohallan- ja turnjoavkkus lei čájehallan ja “Bustenskjold” guoimmuhii musihkain.

Øystre Slidre skuvlarahpan

Bruflat báikkis mátkkoštedje sii viidáseappot Øystre Slidrenii, gos Gonagasbárra beasai leat fárus ođđa Rogne skuvlla rahpamis. ”Mánát dathan lean boahtteáigi. Buot jierbmámus dahku mis lea bidjat searaid sin oahpu nannemii”, logai Gonagas Harald sártnistis maid doppe doalai.

Skuvllas čájehedje oahppit ja oahpaheaddjit ođđaáigasaš teknologiija mii oahpahusas galgá adnot. Doppe maid muitaledje Gonagasbárrii Bioforsk Løken ja Beitostølen helsesportsenter fitnodagaid birra, maid sáhttá gohčodit ovdagovvan, ja soai beasaiga maid geahččat Grete Marit Mørk ja Sigmund Aarseth dáiddačájáhusa.

Valdres álbmotmusea

Dilálašvuođat mat ledje Nord Aurdal suohkanis, láigiduvvojedje Valdres álbmotmuseas. Gonagas Harald bijai liđiid soahtemuitomearkka lusa, ja dasto soai beasaiga geahčadit ja vásihit musea. Suohkana ja kulturskuvlla oahppit guoimmuhedje musihkain ja eará kulturovdanbuktimiiguin dađistaga. Oahppit ledje maid ofelažžan Skattebstogos ja Røgnebygningenis, ja dan namuhii Dronnet Sonja earenoamážit iežas sártnis das maŋŋelaš. Son deattuhii man dehálaš buolvvaid gaskka kulturgaskkusteapmi lea gáldon ruohttasiidda ja iešvuođadovdui.

Gonagasbárra oaččui maid vejolašvuođa máistet báikkálaččat ráhkaduvvon sálteguoli – dat lea earenoamážit sáltejuvvon guolli maid diktet guhká orrut ovdalgo borret, ja máŋggas muitájit Valdres go gullet dien biebmošjája birra.

Eahkes bovdejedje buot guhtta Valdres-sátnejođiheaddji Gonagasa ja Dronnega mállásiidda Valdres álbmotmuseas.

Máinnasmátki Vasetstølenis

Nuppi beaivvi Valdresis álggahedje sii Vestre Slidres. Doppe lea stølsdrift dehálaš, ja danin lei suohkan lágidan Gonagasbárain deaivvadeami Vasetstølenii. Dohko mátkkoštettiin beasaiga Gonagas ja Dronnet oaidnit máŋga oahpes hámága norgga álbmotmáidnasiin. Ledje báikkálaš kulturskuvlla oahppit geat daid máinnasolbmuid ledje lágidan dohko, ja sii maid guoimmuhedje Gonagasbára veaháš maŋŋelaš. Kulturskuvllas dáhpáhuvvá hui ollu, ja eanas vuođđoskuvlaoahppit leat das mielde.

Stølsdrift nammasaš oapmedoallu lea hui dehálaš boanddaide geat vuvdet mielkki dien guovllus. Muhto váriin lea maid ođđa ealáhusovdáneapmi, ja Gonagas ja Dronnet beasaiga oaidnit plána mii čájehii movt várredoalu áigot suodjalit, ja Dronnet Sonja namuhii ge sártnistis man dehálaš lea doalahit balánssa gaskkal huksema ja suodjaleami.

Máŋggakultuvrralaš Valdres

Vang suohkan lei válljen čalmmustahttit Gionagasbárrii máŋggakultuvrralašvuođa, ja sii vuostáiválde ge Gonagasa ja Dronnega dánsumiin ja afrihkká rumbbuid dearpamiin go soai joavddaiga Vangstunii.

Girjerádjosis deaivvadeigga ge Gonagas Harald ja Dronnet Sonja máŋggakultuvrralaš joavkkuin ja beasaiga gullat sin eallima birra Valdresis. Gonagas muittuhii ge sártnistis ahte stuora oassi Vang álbmogis manne dolin Amerihkii, ja dat sáhttá ge leat dehálaš vásáhus go deaivvada earáiguin geat leat mátkki vuolde.

Gonagas ja Dronnet beasaiga maid finadit Høre stáhpegirkus go leigga Vangas. Sárgumiiguin mat girku robis leat, mat earát eará čájehit Kalvskinnet 1179 soađi, oaidná ahte girku lea vuođđuduvvon birrasiid 1180.

Vangenis

Maŋemus beaivvi Valdresis beasai Gonagasbárra muosáhit sihke šibitčájáhusa ja guoimmuhanstoahkamiid Vangenis. Muhto álggos bijai Gonagas Harald liđiid 2.máilmmisoađis gahččan soalddáhiid muitobáikái. Dien báikkis lei garra soahti 1940:s, ja 46 norgga soalddáha gahčče soađis.

Maŋŋá allaáiggalaš dilálašvuođa muitobáikkis, beasai Gonagasbárra vásihit Spelet om Vangen. Dán duhátjagi guoimmuhanstohkosa lea Gudbjørg Fønhus Stensrud čállán ja muitalan- son lea Mikkjel Fønhus nieida. Girječálli Fønhus lea ge dán báikkis eret, ja Gonagas Harald máinnui su luonddugovahallamiid go doalai sártni Bagnsmoenis.

Dasto sii besse váccašit Vangenis, ja Dronnet Sonja beasai gilvit muora. Gonagasbárra bisánii máŋgga sájes váccidettiin, ja beasaiga ge oaidnit sihke giehtaduodjebuvddaid ja šibihiid,ja dasa lassin beasaiga maid máistet báikkálaš Eina-márffi. Skuvla- ja mánáidgárdemánát ledje maid mielde Vangenis, ja sii adde tennjegiid ja girjji mas lea Bang soađi birra skeaŋkan Gonagasbárrii.

Bautahaugen Hedalenis

Bautahaugenis Hedalenis lea ceggejuvvon muitomearka guovllu olbmuide geat ledje mielde Slesvig-Holstein soađis gaskal 1808 ja 1814. Gonagas Harald bijai liđiid muitomearkka lusa go Gonagasbárra joavddai Hedalenii.

Dieppe lea maid Gonagasgeađgi ja Dronnetbeavdi 1905 rájes. Gonagas ja Dronnet čáliiga namaideaskka báhpirii, vai maŋŋil daid besset dearpat veaikepláhttii ja darvvihit dan dien geađgái ja beavdái.

Guossástallan Hedalenis lei ge Gonagasbára Opplándda ja Valdres fylkamátkki loahppa.