Davvi-Tromsa 2007
Gonagasla Allavuohta Ruvdnaprinsa ja Gonagasla Allavuohta Ruvdnaprinseassa finaiga Davvi-Tromssas borgemánu 26.- 28.beivviid 2007. Ruvdnaprinsabárra finai Návuona, Skiervvá, Gálssa, Gáivuona, Ivgo ja Omasvuona suohkaniin, ja soai mátkkoteigga Gonagasskiippain Norge.
Návuotna, Skiervá ja Gálsa - borgemánu 26. beaivvi Guossástallan álggii sotnabeaivvi Skorpas Návuona suohkanis. Máŋŋil go leigga fiervvás váccaan ja gullan go Fjellklang koarra lávllui, de manai Ruvdnaprinsabárra Skorpa girkui gos lei ipmilbálvalus. Máŋŋel ipmilbálvalusa guossohuvvui girkogáffe olggobealde girku.
Diibmu 13:00 borjjastii Gonagasskiipa viidáseappot Skiervái, gos Ruvdnaprinseassa rabai birasgáhta almmolaččat. Maŋŋá birasgáhta lágidan dilálavuođa, finai Ruvdnaprinsabárra Skiervvá dearvvavuođaguovddáis.
Beaivvi loahpas lei eahkeslágideapmi Torsvågas Gálsa suohkanis. Doppe beasai Ruvdnaprinsabárra fitnat geahččamin Torsvår guollerusttega, ja dan maŋŋil lei boradeapmi ja sosiálala ovttastallan Festplassenis.
Gáivuotna ja Ivgo - borgemánu 27. beaivvi
Ruvdnaprinsabárra bođii Leaibevuovddi kájai Gáivuona suohkanis mánnodatiđit. Dáppe soai finadeigga gili mánáidgárddis, gos čájehedje mánáidgárddi Ruvdnaprinsii ja Ruvdnaprinsessii, ja soai beasaiga maid dearvvahit mánáid, geat čájáhalle sihke dárogillii ja sámegillii.
Dan maŋŋá mátkkoteigga Ruvdnaprinsa ja Ruvdnaprinseassa Olmmáivággái. Doppe beasaiga gullat ollu musihkkaovdanbuktimiid ja dan maŋŋá gáfestalaiga báikkála nuoraiguin darfegoađis Ridduguolbanis. Lunsjan guossohuvvo báikkála borramuat stuora lávus.
Veahá badjela beal ovttas borjjastii Gonagasskiippa Ivgomuotkái, gos ollu smávva fatnasat vuostáiválde K/S Norge Ivgovuonas. Maŋŋá sártniid ja musihka čuojahemiid Ivgomuotkkis, vulggiiga Ruvdnaprinsa ja Ruvdnaprinseassa Larsvold dállui Oksviikas, gos báikki boanddat muitaledje ieaset guovllu eanandoalu birra. Ollu nuorat Ivgos bargagohtet eanandoaluin ja dasa gulleva buktagiid ráhkademiin ja mearkagálvohuksemiin. Ruvdnaprinsabárra beasai máistet borramuaid maid ráhkadit Larsvold dálus.
Guossástallan Ivgo suohkanis loahpahuvvui go ledje leama geahččamin Haplast Technology fitnodaga Furuflaten industrigilis, gos čađahuvvui Haplast almmola rahpan SIVA industriinkubatoran.
Eahkes lágiduvvui vuostáiváldin Gonagasskiippas.
Omasvuotna - borgemánu 28. beaivvi
Maŋemus beaivvi Davvi-Tromssas oassálastii Ruvdnaprinsabárra Nils-Aslak Valkeapää viesu Lásságámmi almmola vihaheamis Ivgovuonbađas sámi dáiddárviessun.
Lásságámmi lei namma maid multidáiddár Nils-Aslak Valkeapä ie lei bidjan dan vissui. Jus dan galgá njuolga jorgalit dárogillii, de dat attaii Svaberggammen, ja namma muitala viesu sajádaga ja hámi. Lásságámmi rahppojuvvui almmolaččat go Ruvdnaprinsabárra leigga doppe guossin, ja lea dál rabas dáiddáriidda ja dutkiide geaid bargguin lea sámi sisdoallu.
Maŋŋá rahpanseremoniija ja Lásságámmi geahčadeami, de vulggii Ruvdnaprinsabárra viidáseappot leastadiánala rohkoskapellii ja čuovui doppe rohkosbottu.
Rohkoskapeallas vácciiga Ruvdnaprinsa ja Ruvdnaprinseassa márkanbáikái, gos earet eará báikkála dáru ja sámi duojáriin ja giehtadáiddáriin ledje gávpesajit gos ledje árbevirola giehtaduojit.
Guossástallan Omasvuonas – ja fylkamátki Davvi-Tromssas loahpahuvvui Ivgovuonbađas seamma beaivvi.