Njuike váldosisdollui

Riikaregáliat

Regáliat (gonagaslaš čiŋat ja dávvirat) leat symbolat mat galget čájehit Gonagasa fámu ja árvvu ja dan ahte lea monárkiija mii lea stáhta stivrenvuođđu. Sátni regalie boahtá latiinnalaš ”Rex” sánis, mii mearkkaša "dat mii lea gonagasa árvosaš". Regáliaid deháleamos doaibma lei čadnojuvvon ruvdnemii, go Gonagas allamielalaš dilálašvuođas vihahuvvui virgásis. Vuosttaš norgga gonagas mii ruvdnejuvvui, lei Magnus Erlingsson jagis 1163.

Dat norgga gonagaslaš čiŋat ja dávvirat mat álgoálggos leat leamaš, eai gávdno šat. Dat namuhuvvojit máŋgga sajes, earet eará Ruoŧa ságámuitalusain, muhto luottat nohket 1537:s. Muitalusaid mielde galgá Olav Engelbrektson, Norgga maŋemus earkabisma, váldán gonagasruvnno ja riikavearjju mielddis go báhtarii riikkas eret maŋŋá reformašuvnna. Son jámii dakka maŋŋá, ja ii leat vejolaš diehtit gosa regáliat leat šaddan.

Dalle go Norga lei Dánmárkku uniuvnnas, de čađahuvvo goappešat riikkaid ruvdnemat Dánmárkkus. Danin eai gávdnon ge sierra norgga regáliat dalle 1818:s go Carl Johan galggai ruvdnejuvvot. Gonagas čovddii ieš dien váttisvuođa – son osttii ieš sihke ruvnna ja eará čiŋaid ruvdnemii.

1908:s sihkui Stuoradiggi ruvdnenparagráfa Vuođđolágas. Danin leaba ge Gonagas Haakon VII ja Dronnet Maud maŋemus norgga gonagasbárra mat leaba ruvdnejuvvon (1906), muhto sihke gonagasa ja dronnega ruvdna ledje biddjojuvvon allaáltárii dalle go Gonagas Harald ja Dronnet Sonja sivdnáduvvuiga 1991:s.

Norgga regáliat leat lágiduvvon čájáhussan, ovttas eará ruvdnendávviriiguin, Norgga ruvdnenmuseas Erkebispegårdenis Troandimis. 1600 –logu dánska-norgga riikkaregáliat vurkkoduvvojit Rosenborg šloahtas Københámmanis.