Nobel ráfibálkkaupmi 2013
Odne oaččui Organisauvdna mii bargá kemikála vearjjuid duindahkamiin (OPCW) Nobel ráfibálkkaumi, dan dihtii go sii rahčet oaččut eret buot diekkár vearjjuid olles máilmmis. Majestehtaguovttos Gonagas ja Dronnet čuovuiga dan allaáiggála seremoniija Oslo ráđđeviesus.
Generáldirektevra Ahmet Üzümcü vuostáiválddii bálkkaumi OPCW bealis. Son čujuhii dasa ahte bargu lea lihkostuvvan danin go sii buolli hállu ja praktihkala ipmárdus lea leama čoavddan dasa. Ii leat due morála, muhto maiddái bearráigeahččan ja dat ahte juogaládje oau ekonomala ávkkiid das go čuovvu njuolggadusaid, lea leama dehála go galgá oaut riikkaid heaitit diekkár vearjjuid ráhkadeamis ja geavaheamis. Üzümcü gudnijahtii sin geat čađahit dieid bargguid ieguđet guovlluin, dál hui váttis dilálavuođain Syrias, ja son deattuhii ahte son jáhkká dien barggu lihkostuvvat.
Organisauvdna mii bargá kemikála vearjjuid gildosiin
Organisauvdna mii bargá kemikála vearjjuid gildosiin(OPCW) ásahuvvui čuovvoleapmin dasa go mearriduvvui konvenuvdna kemikála vearjjuid vuostá. 1977 konvenuvdna gieldá kemikála vearjjuid ráhkadeami, vurkkodeami ja geavaheami, ja maiddá dan ahte ii galgga daiguin beassat gávppait ii ge doalvut daid gosage. OPCW bargá dan badjelii ahte konvenuvnna mearrádusat duohtandahkkojuvvojit.
Dalle go Nobel ráfibálkkaupmi almmuhuvvui, de čálii komitéa earet eará:
«Konvenuvnnat ja OPCW bargu lea dahkan kemikála vearjjuid geavaheami álbmotrievttala tabu áin. Maŋemus áiggiid dáhpáhusat Syrias, gos kemikála vearjjut fas leat váldojuvvon atnui, čájehit čielgasit dan ahte lea dárbu vel garraseappot bargat dan badjelii ahte duindahkat buot diekkár vearjjuid. ( )
Vearjogeahpedeapmi lea guovddá ái Alfred Nobela testameanttas. Norgga Nobelkomitéa lea ollu bálkkaumiid juohkimiin deattuhan dan man dárbu lea oalát heaitit diekkár vearjjuiguin. Go komitéa dál addá dán bálkkaumi OPCW organisauvdnii, de dainna dáhttu leat veahkkin dasa ahte duindahkat buot kemikála vearjjuid.»
Audiensa loahtas
Ovdal bálkkaumi juohkima vuostáiválddii Gonagas Harald Ahmet Üzümcü audienssas Gonagasla loahtas, gos maiddái Dronnet Sonja lei.
Muittaii Nelson Mandela
Seammás go ráfibálkkaumi seremoniija lei, de lei maid Johannesburgas, Lulli-Afrihkás, Nelson Mandela muitima allaáiggála dilálavuohta. Mandela oaččui 1993:s ráfibálkkaumi ovttas presideanttain F. W. de Klerk sudno barggu ovddas ahte ráfálaččat loahpahit apartheid politihka ja ásahit demokratiija Lulli-Afrihkkái.
Gonagasla Allavuohta Ruvdnaprinsa ii sáhttán čuovvut dán jagi ráfibálkkaumi juohkima, danin go son ovddastii Norgga Nelson Mandela muitodilálavuođas Johannesburgas.
Nobelbankeahtta ja konsearta
Eahkes leaba Gonagas Kong Harald ja Dronnet Sonja árbevirola bankeahtas mii lágiduvvo gudnin Ráfibálkkaumi vuostáiváldiide Grand Hoteallas Oslos.
Ihttin eahkes lea Nobelkonsearta Oslo Spektrumis. Artisttat miehtá máilmmi servet konsertii gudnijahttin dihtii Ráfibálkkaumi ja OPCW.
Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:
Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala FacebookasÁigeguovdilis áššit
Gonagaslaš hoavva ovdanbuktá 2023 jahkeraportta
Gonagasviesu doaimmat diibmá speadjalastet otná Norgga. Gonagasbearraša mátkkit 47 suohkanii, almmolaš galledeamit viđa eurohpalaš riikkain, iešguđetlágan lágideamit ovttas riikka suodjalusain ja riikka gearggusvuođa guovdilastin, čájeha mii lea dehálaš Norgii ja masa gonagasbearaš lea bidjan návccaid.
Lihkusávaldagat Dánmárkku ođđa gonagasbárrii
Majestehta Gonagas Harald cealká liekkus lihkusávaldagaid Majestehta Gonagas Frederik X ja Majestehta Dronnet Mary guoktái truvdnolotnahuvvama oktavuođas Dánmárkkus.