Audnedal ja Åseral suohkaniin

Ruvdnaprinsabárra lávkii eske iđđes gáddái Lindesnesas, ja de manaiga ovdalgaskabeaivi čáppa Byremo párkii, gos sátnejođiheaddji Tønnes Seland sávai sudnuide buresboahtima Audnedal suohkanii. Doppe ledje ceggen olgolávddi, gos Indre Agder Musihkkabaji musihkkárat čuojahedje Ruvdnaprinsii ja Ruvdnaprinsessii.  Doppe ledje maid sáhkavuorut main deattuhuvvui man dehálaš oahppu lea, ja lei maid hearvássáhkavuorru bargosisafárrejeddjiid birra mat leat Norgii áiggiid čađa boahtán.

Ruvdnaprinsa Haakon rámidii Audnedal suohkana bargguid earet eará oahpahussuorggis:

- Goasii buot smávva suohkanat Norggas šaddet áŋgirit bargat vai nagodit bisuhit ássama ja eastadit eretfárrema. Orro leamen ahte dii bargabehtet hui bures dieinna áššiin dáppe Audnedálas –  eandalii dan ektui ahte heivehit oahpahusa ámmáhiidda maid mii dáppe Norggas boahtit dárbbašit boahttevaš áiggiin, ja maid maiddái el-fápmofylkaVest-Agder  boahtá dárbbašit.

Rabai vázzinbálgá

Ruvdnaprinseassa rabai vázzinbálgá dan oktavuođas go guossástalai Byremoas. Ruvdnaprinsa Haakon ja Ruvdnaprinseassa Mette-Marit leigga ge vuosttažat geat vázzileigga bálgá mielde, soai vázzileigga ovttas 26 skuvlamánáin, geat ledje 2 luohká rájes gitta 7.luohká rádjái.

Dasto soai beasaiga fitnat geahččamin Grindheim girku –muorragirku mii lea huksejuvvon 1783:s – ja dan maŋŋil lei lunša Byremo rohkosviesus gos guossohedje báikkálaš borramušaid. Boradettiin beasai Ruvdnaprinsabárra gullat Asborg Vårdal muitaleamen guhkes eallima vásáhusaid, movt su eallin leamaš dákkár buori orrunbáikkis. Kommunal Rapport lea ge aitto válljen Audnedal suohkana buoremus ássanbáikin Agderis.

Viidáseappot Åseral suohkanii

Eske maŋŋelgaskabeaivvi jovde gonagaslaš mátkkálaččat Åseral suohkanii, gos sátnejođiheaddji Oddmund Ljosland vuostáiválddii sin olggobealde Åseral mánáid- ja nuoraidskuvlla. Servodahkii searvadahttin lei okta guovddáš áššiin dáppe, ja Hsar Doh Heing muitalii movt lea boahtit báhtareaddjin Åseral suohkanii. Earát, geat gullet Karenálbmogii, geat leat vuolgán Myanmaras, lávlo Ruvdnaprinsabárrii. Ruvdnaprinseassa Mette-Marit lea fitnan Myanmaras dán jagi, ja čujuhii ge dasa iežas sáhkavuorus:

- Dan mátkki gal vásihin hui earenoamážin. Ja ipmirdan ge bures ahte ferte oppa mihá earalágan boahtit Myanmaras deike Åseral suohkanii. Orro leamen nu ahte dii lehpet hui nannosit čalmmustahttán dan ahte galgá bures vuostáiváldit eará kultuvrraid olbmuid, ja dat gal mu mielas lea hui mávssolaš.

Minne Kulturguovddáš

Ruvdnaprinsabárra váccašii Åseral márkanbáikkis  Minne – Åseral kulturguovddážii. Doppe oaččui Ruvdnaprinseassa skuvlamánáid veahkkin rahpat digitála čájáhusa Setesdal Vesthei - Ryfylkeheiane.  

Go Ruvdnaprinsabárra lei geahččan Åseralsfilmma ja beassan oaidnit kulturguovddáža, de gesii Ruvdnaprinsa Haakon liinni eret turbiinnas mii lea olggobealde Minne. Turbiidna lea leamaš boares Skjerka elfápmostašuvnnas, ja dat galgá markeret dan ahte Åseral lea el-fápmosuohkan ja galgá maid symboliseret «positiiva fámu».

Gili lávlunjoavku loahpahii guossástallama lávlumiin, ja dasto vulggii Ruvdnaprinsabárra viidáseappot mátkkoštit Gonagasskiipii mii lea olggobealde Mandal.

Dál eahkes lágideaba Ruvdnaprinsa Haakon ja Ruvdnaprinseassa Mette-Marit vuostáiváldima Gonagasskiippas.