Gonagasla guossit Davvi-Norggas
Ruoŧa gonagasbárra, Majestehtaguovttos Gonagas Carl Gustaf ja Dronnet Silvia, leaba almmola guossástallamis Norggas. Majestehtaguovttos Gonagas Harald ja Dronnet Sonja leaba gussiid vuostáiváldit. Guossástallan čađahuvvo ollislaččat Davvi-Norggas.
Guossástallan bistá guokte beaivvi. Odne leat guossit Harstadas, ja ihttin leat ges Romssas. Gonagasla guossit geavahit Gonagasskiippa Norge dán mátkkis, ja odne iđđes lávkejedje ge gonagasbárat gáddái Harstad gávpogis.
Statoil váldoguovlu davvin
Vuostta guossástallanbáiki Harstad gávpogis lei Statoil Davvi-Norgga váldokántuvrrain . Statoil guovlludirektøra Hans Jakob Hegge muitalii oljofitnodaga doaimmaid birra davviguovlluin ja makkár vejolavuođaid son oaidná dáin guovlluin boahtteáigái. Seniorgeologa Geir Birger Larsen ruoŧa petroleumfitnodagas Lundin Norway muitalii Ruoŧa-Norgga ovttasbarggu birra sokkelis ja makkár vejolavuođat ruoŧa ealáhusdoaimmaheddjiin leat.
Visjonariijas besse gonagasla guossit vásihit golmmadimenunála «mátki čázevuollái»: Sii besse buokčat geologiijai ja oaidnit movt barget go ohcet resurssaid mearabotnis. Gonagasbárat besse maid video bokte ságastallat Norne-skiippain. Sii besse gullat dan fatnasa jođiheddjiin ja bargoveagas movt offshore eallin ja bargu lea.
Newtonlanjas
Stangnes skuvllas fitne gonagasla guossit Newtonlanjas. Dat latnja lea hui dehála gaskaoapmi dan barggus ahte oččodit eanebuid válljet realfágaid, sii geahččalit lasihit nuoraid dieđu ja berotumi dieid fágaide. Ulbmil lea movttáskahttit nuoraid váldit dakkár oahpu maid sáhttet geavahit boahtteva báikkála bargosájiin.
Oahppit čájehedje proeavttaid maiguin leat bargamin. Juohke stauvnnas besaiga Gonagasbáraguovttos gullat ohppiid barggu birra ja movt sii oaivvildit ahte juste sin bargu lea áigiguovdil boahtteva bargoeallimii.
Njunu nissondáiddárat
Go ledje boradan luna Røkenes Gárdimis, gos guossohedje árbevirola borramuaid, de sii vulge geahččat feastaspealuidčájáhusa "Pioneer Voices". Davvi-Norgga feastaspealut čalmmustahttet dan go lea 100 jagi dan rájes nissonolbmot oo jienastanrievtti, ja sii leat lágidan čájáhusa mas čalmmustahttet njunu nissondáiddáriid. Dáppe čájehit sihke govvadáidaga, skulptuvrraid ja installauvnnaid. Harstad ieas avantgardedáiddár Ragnhild Kaarbø (1888 – 1949) lea guovddáis dán čájáhusas, ovttas sámi dáiddáriin Aslaug Juliussen, gii maiddái lea mearkkaahtti dáiddár ja dovddus ruoŧa dáiddár Astrid Svangren.
Váccaeamen
Gávpotváccaemiin loahpahuvvui Harstad guossástallan. Sii vázze Nord-Norge Galleriijas Harstad hámmánii. Ja besse dan mátkkis gullat ja oaidnit ollu kulturovdanbuktimiid, Vox Arctica lávlagiid, Django Reinhardt-stiila swingjazz ja 150 dánsejeaddji.
Eahkes lágida Gonagasbárra vuostáiváldima KS Norge fatnasis, ja dasto joatká guossástallan Romssas ihttin.
Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:
Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala FacebookasÁigeguovdilis áššit
Gonagaslaš hoavva ovdanbuktá 2023 jahkeraportta
Gonagasviesu doaimmat diibmá speadjalastet otná Norgga. Gonagasbearraša mátkkit 47 suohkanii, almmolaš galledeamit viđa eurohpalaš riikkain, iešguđetlágan lágideamit ovttas riikka suodjalusain ja riikka gearggusvuođa guovdilastin, čájeha mii lea dehálaš Norgii ja masa gonagasbearaš lea bidjan návccaid.
Lihkusávaldagat Dánmárkku ođđa gonagasbárrii
Majestehta Gonagas Harald cealká liekkus lihkusávaldagaid Majestehta Gonagas Frederik X ja Majestehta Dronnet Mary guoktái truvdnolotnahuvvama oktavuođas Dánmárkkus.