Fra Berliner til Buick
Eske eahkes čuovui Gonagasbárra Fra Berliner til Buick čájáhusa rahpama Troandimis. Čájáhussii leat čohkken muhtun fievrruid loahta vuorkkás mat čájehit loahta vuodjinfievrruid 1905 rájes 1940 rádjái, ja dat lea maŋemus čájáhus Gonagasla mátkkit čájáhusas mii lea Ráđđehus skeaŋka Gonagasbára 75-jagi beivviide.
Dalle 1905:s go Gonagas Haakon ja Dronnet Maud fárriiga lohttii Norgga ođđa gonagasbárran, de eai lean báhcán vovnnat eai ge heasttat dohko maŋŋá uniuvnna bieđganeami. Guoros stáljaid fertejedje fas deavdigoahtit. Fertejedje maid skáhppot fievrruid sihke gálla, almmola ja priváhta oktavuođaie. Dain fievrruin leat dál ain vuorkkás 19 vovnna ja 7 gearru – ja dat lea Norgga oktavuođas oalle earenoamá vuorká. Ollu dain vovnnain leat ge dál biddjojuvvon Dora Kulturbunkerii čájáhussan.
Máŋga loahta boarráseamos biillain leat maid oassin čájáhusas, ja dat čáppa 1906 ruvdnenvovdna lea maid guovddáis – dan lea ráhkadan O. Sørensen vovdnafabrihkka Kristianias, ja das oaidná Norgga čeahpimus giehtaduoji mas lea buoremus kvalitehta. Unna reaga maid Ruvdnaprinsa Olav oaččui golmmajagi riegádanbeai skeaŋkan Troandin skuvlamánáin, čájehuvvo dál vuostta geardde
Áiga juo leama el-biila
Biillaid searvvis maid Gonagasbárra beasai geahčadit, lei maid Ruvdnaprinsa Olav stoahkanbiila maid son oaččui 1912:s. Dan son oaččui áhkustis, Dronnet Alexandras ja dat lea Cadillac Roadster 1:3 modealla. Dat stoahkanbiila lea okta golmma biillas mat ráhkaduvvo dalle čájehan dihtii máilmmi vuostta biillaid maid sáhtii elektruvnnalaččat oaut vuolgit, mat čájehuvvojedje máilmmičájáhusas Londonis seamma jagi. Cadillacain sáhtii vuodjit 15 eŋgelas miilla ovdal go fertii láddet batteriijaid fas.
Mátkkis
Seammaládje go dál ge, de lei dalle maid mátkkoteapmi miehtá Norgga hui dehála Gonagasbearraii. Čájáhus čuovvu Gonagas Haakona, Dronnet Maud ja Ruvdnaprinsa Olav vuostta guhkes mátkkis maid sii čađahedje dán riikkas: Ruvdnenmátki 1906 geasi. Sii mátkkotedje Gudbrandsdalena mielde togain, badjel Dovreduoddara ja vulos fas Romsdalenii heasttain ja vovnnain, ja Åndalsnesas fas mearragátti Troandimii Gonagasskiippain Norge. Dronnet Maud lei čeahppi ja vial govvet, ja Dronnega govat láidestit historjjá.
Kulturministtar Hadia Tajik rabai čájáhusa. Dasto čuovuiga ja čájeheigga hálddahusdirektevra Suzette Paasche ja Sissel Guttormsen, guhte lea jođihan proeavtta, čájáhusa Gonagassii ja Dronnegii.
Hálidii oaidnit A1
Go Gonagas beasai oaidnit A1, de gal illosii earenoamáit. Maŋŋel čájáhusa muitalii Gonagas earenoamáit dien buick birra, maid Ruvdnaprinsa Olav ja Ruvdnaprinseassa Märtha oaččuiga skeaŋkan go leigga mátkkoteamen USA:s 1939. Dan biilla geavahii ge Gonagasbeara geassemánnu 7. beaivvi 1945, go sii maŋŋel 5 jagi báhtarusdilis máhcce fas Norgii. A1 fievrredii Gonagasbearraa Karl Johan gáhta mielde lohtii, hui stuora friddjavuođa ávvudeaddji olmmoeatnatvuođa čađa.
Fylkkamátki
Gonagas Harald ja Dronnet Sonja leaba Mátta-Trøndelágas vel golbma beaivvi. Gonagasbárra álggaha golmmabeaivása fylkkamátkki ihttin, ja soai geavaheaba Gonagasskiippa Norge. Guossástallan álgá Hitras ihttin iđđes.
Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:
Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala FacebookasÁigeguovdilis áššit
Gonagaslaš hoavva ovdanbuktá 2023 jahkeraportta
Gonagasviesu doaimmat diibmá speadjalastet otná Norgga. Gonagasbearraša mátkkit 47 suohkanii, almmolaš galledeamit viđa eurohpalaš riikkain, iešguđetlágan lágideamit ovttas riikka suodjalusain ja riikka gearggusvuođa guovdilastin, čájeha mii lea dehálaš Norgii ja masa gonagasbearaš lea bidjan návccaid.
Lihkusávaldagat Dánmárkku ođđa gonagasbárrii
Majestehta Gonagas Harald cealká liekkus lihkusávaldagaid Majestehta Gonagas Frederik X ja Majestehta Dronnet Mary guoktái truvdnolotnahuvvama oktavuođas Dánmárkkus.