Ávvudanjahki Munch 150

Našunálmusea ja Munchmusea ovttasbarget ávvudit Norgga eanemus dovddus govvadáiddára, ja galget lágiduvvot stuora ja smávva lágideamit olles dán jagi – miehtá riikka. Váldolágideapmi lea čájáhus Munch 150 – mii lea stuorámus čájáhus mii goassege leamaš gos čájehit Munch dáidaga. Čájáhusa, mii galgá čájehuvvot geassemánu 2.beaivvi rájes golggotmánu 13.beaivái, sáhttá oaidnit sihke Našunálgalleriijas ja Munchmuseas. Dáidagat maid son ráhkadii gaskal 1882–1903 čájehuvvojit Našunálgalleriijas, ja dáidagat maid ráhkadii gaskal 1904–1944 čájehuvvojit Munch-museas.

Našuvnna huksejeaddji

Rahpansártnistis deattuhii Gonagas Harald dan maid Munch lea mearkkašan Norgii:

- Ja dasto lea Munch okta min našuvnna stuora huksejeddjiin. Ovttas Ibsena girjjálašvuođain ja Grieg musihkain leat Munch govat buot bajemusas min kultuvrralaš vuođđobávttis. Su namma ja su dáida leat mielde defineremin Norgga kulturnašuvdnan. Su dihte sáhttit mii čevllohallat leahket norgalažžan, son lea oassi min kultuvrralaš identitehtas.

Áiggis áigái geaseheaddji

Munch lea fascineren, imaštahttán ja hárbmadan ollu olbmuid, ja dan son dahká ain dál – miehtá máilmmi. Gonagas čujuhii muhtun vejolaš čilgehusaide mat sáhttet čuvget manne nie lea:

- Son soaitá nu eatnagiid mis olahit danin go mii dovdát iežamet dain olmmošlaš dovdduin maid son čájeha. Ballu ja ráhkisvuohta, lossamiella ja gáđašvuohta leat dakkár dovddut maid juohkehaš mis lea šaddan dovdat eallimis eanet dahje unnit. Mii sáhttit vásihit makkár dovdu lea huiki olbmos, makkár dovddut leat sus gii jaskes vártnuhis dilis čohkká buohcci máná seaŋgaguoras, ja sáhttit maid vásihit iežamet oassin eallima dánssas. Munch geavahii iežas eallinvásáhusaid, muhto som nagodii govain daid ovdanbuktit dan láhkái ahte dat čuhcet min dovdduid čieŋalvuhtii. Ivnniiguin son ovdanbuktá min čuvges ja sevdnjes beliid.

Viiddis ávvudoalut

Ávvudeapmi Munch 150 sisttisdoallá earet eará ollu čájáhusaid, girjealmmuhemiid, govvačájáhusaid ja musihkkadahkosiid ovdanbuktima. Eanas oassi doaluin lágiduvvojit Norggas, muhto olbmot sáhttet gal maid vásihit Muncha New Yorkas, Zurichas ja Stockholmmas. Ávvudoalut loahpahuvvojit dáiddára šaddanbeaivvi juovlamánu 12.beaivvi. Čájáhussii leat ráhkaduvvon sierra neahttasiiddut, gos gávdná dieđuid daid iešguđetlágan lágidemiid birra mat galget leat.

Ođđaáigásaš čalbmi

2012 lei maid stuora Munch-jahki, danin go badjel miljon olbmo leat geahččan čájáhusa Det moderne øyet (Ođđaáigásaš čalbmi) Pariissas, Frankfurtas ja Londonis, ovdal go dat bođii «ruoktot» Norgii ja Munch-museai fas čakčat. Dronnet Sonja lei čájáhusa suodjaleaddji, ja son lei maid ovdačájáhusas Pariissas ja maiddái rahpančájáhusain Londonis ja Oslos. Ruvdnaprinseassa Mette-Marit rabai čájáhusa dalle go dat lei Frankfurtas – dat lei čájáhus mii gesii eanet olbmuid go makkárge eará čájáhus lea dahkan Schirn Kunsthallas.

Lea ráhkaduvvon sierra neahttasiidu gos leat gehččiid iežaset čájáhusgovat ja vásáhusat. Fina geahččamin Det moderne øyet, čuovo čujuheaddji dás olgešbealde.