Tyrkia 2008
Gonagasla Allavuohta Ruvdnaprinsa Haakon guossástalai Tyrkia skábmamánu 25. 27. beivviid 2008, stáhtaministtar Recep Tayyip Erdogan lei bovden su dohko.
Ruvdnaprinsa guossástalai Tyrkia njunuolmmoin sáttagottis mas ledje mielde almmola Norgga ja norgga ealáhusaid ovddasteadjdit. Guossástallan álggii Ankaras, ja vuostta oassi prográmmas lei bidjat liđiid Atatürk monumeantta lusa.
Atatürk-mausolea
Atatürk-mausolea Anitkabir lea huksejuvvon gudnin ođđaáiggi Tyrkia vuođđudeaddjái: Mustafa Kemal Atatürk. Das lea earet eará gudnihálla, stuora seremoniijasadji ja dávvirvuorká mas čájehuvvo Atatürk eallin. Atatürk hávdi giddejuvvon hávddis gudnihálla vuolde. Lea dáhpi ahte buot almmola olgoriikkalaččaid guossástallamiid oktavuođas galgá biddjojuvvot lieđđekránsa dán báikái.
Stáhtaministtar Erdogan
Maŋŋá go ledje leama Atatürk-mausoleeas, de lei Ruvdnaprinsa Haakon ságastallamiin stáhtaministariin Erdogan stáhtaministara kántuvrras. Eahkes lei norgga sáttajoavku málesguossis stáhtaministara Erdogan almmola resideanssas, ja nu loahpahuvvui ge dat eahket.
Ovttasbargu čáhcefápmosuorggis
Maŋit iđit rabai Ruvdnaprinsa Haakon seminára čáhcefámu birra Ankaras. Seminára ulbmil lea ásahit oktavuođaid norgga ja turkala fitnodagaid gaskii čáhcefápmosuorggis, dainna jurdagiin ahte norggabealde sáhtáe searvat čáhcefámu ovddidanbargguide Tyrkias.
Sáhkavuorru dálkkádathástalusaid birra
Lágiduvvui maid seminára dálkkádathástalusaid birra Middle East Technical Universitehtas maŋŋela seamma beaivvi. Ulbmilin lei čatnat oktii fágabirrasiid mat barget dálkkádatrievdademiiguin ja mat barget vejola eará energiija ovddidemiin Tyrkias ja Norggas. Ruvdnaprinssas alddis lei rahpansáhkavuorru. Son muitalii makkár vásáhusaid son ie lea čohkken maŋŋá go skandivániija ruvdnaárbbolaččat ledje mátkkis Svalbárddas geassemánus diibmá. Ruvdnaprinsa Haakon deattuhii sáhkavuorustis sihke dálkkádatrievdamiid máŧohis viidodaga ja maiddái makkár stuora vejolavuođat livčče máilmmis. (Olles su sáhkavuoru sáhttá lohkat go čuovvu čujuheaddji dás olgebealde.)
Istanbul
Nubbi oassi guossástallamis lei Istanbulas. Maŋŋá go dohko jovde gaskavateahket, de guossohedje norgga mearrabiepmuid Marmara Esma Sultanas, Bosporos lahkosis. Sullii 250 guossi ledje dáid mállásiidda bovdejuvvon, man duogábealde ledje norgga ambassáda ja Innovasjon Norge. Tyrkia lea hui dehála márkan norgga guollevuovdimis, ja goahkkameasttir Gunnar Hvarnes lei fievrreduvvon dohko ráhkadit gussiide buoremus norgga mearabiepmu mii gávdno.
Maritima seminára
Duorastaga iđđesbeaivvi rabai Ruvdnaprinsa Haakon seminára man ulbmil lei ráhkadit čanastagaid norgga ja turkala sealskáhpiid ja organisauvnnaid gaskii mat gullet maritima suorgái. Ealáhusain leat ollu hástalusat, ja maritima nauvnnat fertejit ovttasbargamiin gávdnat čovdosiid:
- In order to create a sustainable maritime industry worldwide, Turkey, Norway and other maritime nations must work together to encourage research, new and innovative solutions and the ability to adapt to new challenges, logai Ruvdnaprinsa rahpansártnistis.
Sultanahmet
Maŋŋá seminára finai Ruvdnaprinsa Haakon Sultanahmet báikkis – mii lea historjjála Istanbula náhpečoalli. Dáppe lea sihke dolo sultanpalássa Topkapi, Hagia Sofia ja Alit moské.
Hagia Sofia huksejuvvui girkun bysantihkka keaissir Justinian ráđđenáiggis 500-logus, ja goasii 1000 jagi lei Hagia Sofia máilmmi stuorámus katedrála. Muhto go ottománala turkalaččat válde vuollásis Konstantinopela 1453:s, de rievdaduvvui katedrála Ayasofya-moskéan. 1935:s ráhkaduvvui dát báiki musean.
Alit moské huksejuvvui gaskal 1609 ja 1616, ja lea Tyrkia naunálmoskéa. Moské lea namas oon dan dihte go moské seinniid ja robis leat duháhiid mielde vilges ja alit Iznik-rávttut.
Fatnasiin Bosporos
Ruvdnaprinssa guossástallan loahpahuvvui maŋŋelgaskabeaivvi fanasmátkkiin Bosporos. Dát lea strahtegalaččat dehála mearrageaidnu Čáhppesábi ja Gaskaábi riddoriikkaid gaskka, ja viidáseappot rabas áhpái. Bosporos gáddeguorain leat ollu historjjála visttit mat čájehit ja muittuhit ottománala hearravuođaáiggi.