Stiftsgården

Stiftsgården oamasta stáhta, Statsbygg Midt Norge hálddaša dan ja Majestehta Gonagasas lea háldovuoigatvuohta. Go Prinseassa Märtha Louise náitalii Nidarosdomenis 2002:s, de lágiduvvui feasta Stiftsgårdenis.

Historjá

Lei leaskaáhkká, ámmátráđđeroavvá Cecilie Christine Schøller gii huksehii dán vistti gaskal 1774 ja 1778. Gárdin huksejuvvui sutnje priváhta orrunbáikin, ja gárdima sajádat ja sturrodat čájehii fámu ja riggodaga. Dán mearihis gávpotgárdimis ledje eanet go 100 lanja ja dat mávssii 60.000 riksdálera. 1800:s vuvdojuvvui gárdin stáhtii, mii mávssii das 10.000 riksdálera.

Dat váldojuvvui atnui váldoámtmánne (stiftámtmánne) orrunbáikin, danin gárdimis lea ge dat namma mii das lea. Gárdin váldojuvvui maid atnui gonagasorrunbáikin. Go Gonagas lei gávpogis, orui son Stiftsgårdenis ja váldoámtmánne fertii fárret eret.

Stiftsgården čadnojuvvui 1800-lugu mielde earenoamážit Nidarosdomen ruvdnemiidda. Vuosttaš geardde lei 1818:s go Gonagas Carl Johan ruvdnejuvvui, dan maŋŋil ruvdnejuvvui Carl IV 1860:s ja Oscar II ruvdnejuvvui 1873:s. Áigumuš lei maiddái ruvdnet Gonagas Oscar I 1844-45:s, muhto das ii šaddan mihkkege danin go Bismma biehttalii ruvdnet katolalaš dronnega.

Maŋŋel 1906 lea Stiftsgården birastahttán Gonagas Haakon VII, Gonagas Olav V ja Gonagas Harald V ruvdnen- ja sivdnádallanfeastadoaluid. Stiftsgården lea maid leamaš dat báiki gos vulget go gonagaslaš čiŋahuvvon olbmot galget ráidun vázzit duopmogirkui. Stiftsgården šattai Gonagasa almmolaš resideansan Troandimis Gonagas Haakon ja Dronnet Maud ruvdnema oktavuođas 1906:s.

Arkitektuvra

Stiftsgården rehkenasto leat okta norgga arkitektuvrra váldoduodjin. Gávpotgárdin lea huksejuvvon gaskal rokokko ja ođđaklassisisma, ja goappešat stiilamálliid oaidná gárdimis. Olgguldas hámis lea álkis ja stargadis ođđaklassihkalaš stiila, ja rokokko oaidná fas detáljain. Olles dán gárdimii gullá okta váldoviessu mas leat guokte siidosoaji. Stiftsgården lea cehkkojuvon dimbariiguin ja skoađastuvvon vekselpanelain. Stohpoortnet lea eanas 1800-logu ja 1906 ruvdnemiid boađus.

Gárdinsiidu lea dan gietti guvlui mii áiggos lei ásahuvvon, Stiftsgårdsparken. Párkkas lea rokokkostiila ja lea ráhkaduvvon J. D. Berlin tevnnegiid mielde.

Maŋitáiggi barggut

tiftsgården lea máŋgga geardde divoduvvon – earet eará Gonagas Olav sivdnádallamii 1958:s. Maŋŋel 1991 Gonagasmolsuma, ráhkadedje Stiftsgårdenii ovddidanplána. Ollillaš divodanbargguiguin gerge 1997:s.

Oahpisteamit

Stiftsgården lea rabas olbmuide geasset. Geahča dárkileappot Nordenfjeldske kunstindustrimuseum dieđuid.