Thonet stuollu
Arkiteakta humai dies ovtta oalle oktageardánis stuolu birra mas eatnasat mis soitet čohkkán ja eat ge leat dan birra duođi eanet jurdilin. Diet stuolu govviduvvo dávjá Pariissa káfestuollun, ja dan gal lea oalle álki fuobmát go geahččá Pariissa maleriijaid maid August Renoir ja Tolouse-Lautrec máliiga loahpageahčen 1800-logu.
Muhto stuollu lea ráhkaduvvon Wienis, dan lea viessodávvirsnihkkár-ja designer Michael Thonet (1796-1871) ráhkadan. Thonet ráhkadii Konsumstuhl Nr. 14 i 1859. Juo 1830–jagiin lei son geahččaladdan ráhkadit viessodávviriid sojahuvvon muoras ja oon bálkáumiid daid ovddas. Wienerstuollu, nugo dat dávjá gohčoduvvo Norggas, lei hirbmat beakkán stuollu miehtá máilmmi ja ollu gilvaleaddji viessodávvirfitnodagat ráhkadedje sullasa stuolu.
Metoda
Muorra mii geavahuvvui lei dábálaččat beaika, mii báhkaduvvuil 100°C rádjái lievllas. Dasto sojahuvvui muorra ja hábmejuvvui dan láhkái ahte dedde muora stállefoarpmaide. Dan maŋŋil goikaduvvui muorra 70°C 20 diimmu. Stuollu lei ráhkaduvvon guđa oasis, mat ledje skruvvejuvvon ja boalttaiguin biddojuvvon čoahkkái.
Márkaniidda buvttadeapmi
Ráhkaduvvojedje badjel 50 miljovna originála Thonet-stuolu gaskal 1859 ja 1930. Ja go dien stuolu sáhtte ráhkadit maiddái olbmot geain ii lean oahppu, de lea ge Thonet stuollu okta dain vuostta viessodávviriin maid ráhkadedje stuora hivvodagas ollu stuora márkaniidda. Wienerstuolu ráhkadit ain dál ge ja Thonet maŋisboahttit viđat buolvvas ráhkadit ain viessodávviriid. Gonagasla vuorkkáin gávdno guovttesiffarlohku Thonet-stuolut mat leat ráhkaduvvon loahpageahčen 1800-logu.
Mihttu:
Allodat: 93cm
Dávvirnummar:
DKS.031684