Fránskka taffeldiibmu
Dát fránskka taffeldiibmu, dolas gollehuvvon bronssas, lea ráhkaduvvon Pariissa diibmofitnodagas Potonié Léon. Dat lea Loddelanjas, ja doppe dat lea leama dan rájes loahtta vihahuvvui 1849:s.
Taffeldiibmu gullá diŋggaide mat gohčoduvvojit Pariserdávvirat, dat leat olles ráidu diimmut maid ráhkadedje máilmmigávpogis 1800-logu álgojagiid. Pariserdávvirat ledje dan áiggis árvvusadnojuvvon dávvirat mat ledje sihke nannosat ja čábbát. Diibmu mii lea Loddelanjas lea hui hárve diibmu, min dieđuid mielde lea due okta vel dákkár diibmu gávdnamis, ja dat lea Musée des Arts Décoratifsas Pariissas.
Hábmejuvvon dego gohtala katedrála
Taffeldiibmu lea ráhkaduvvon dego gohtala katedrála. Dat lea bajásguvlui hámát ja olggobealde lea dego portála. Diibmotávval lea dego lieđđeláse. Diimmus lea okta stuora doardna ja ollu smávit doartnat hearvan. Diibmu lea muđui hervejuvvon ođđagohtala ornamentihkaid ja hearvvaiguin.
Álggugeahčen 1800-logu válde hui vialit fas atnui dolo stiilamálliid. Nugo ovdamearkkadihte gohtala stiilla, maid oinnii hui ollu Oarje-Eurohpá arkitektuvrras miehtá gaskaáiggi, gaskal 1150 – 1550. Okta dán huksenvuogi dovdomearkkain lei ahte galggai hukset nu alladit go vejola ja oaut nu ollu čuovgga vistái go vejola. Seaidnekonstrukuvdna ja stoalpput galge oidnot viesus. Gotihka ruovttoluottafievrredeapmi ihtigođii maid diibmodáidagii ja dáiddaduodjái muđui.
Fugleværelset stohpodávviriid lágideapmi
Taffeldiibmu ostojuvvui vásetin dan várás ahte galggai biddjot Loddelatnjii gaskal 1846 ja 1848. Evttohusas "Møblering af Kongeboligen i Christiania 30 te mai 1846", juolluduvvo 50 spesidálera dáid biergasiid oastimii: "1 taffeluhr og 2 Kandelabrer paa bordet til dette værelset".
Gonagas Oscar I sáddii hoavvaintendantta Fredric Otto Bæckström Stockholm loahtas Christianiai ráhkadit evttohusa movt ođđa lohttii galggaii ordnet stohpodávviriid. Juolluduvvo oktiibuot 60.000 spesidálera stohpodávviriid ja eará biergasiid oastimii. Bæckström finai earet eará Pariissas, gos gávnnai kandelaberiid ja taffeldiimmu Loddelatnjii. Dienna gávppaemiin son gal lihkostuvai bures, go diet dávvirat leat ain dan sajis gosa daid bidje gaskkamuttos 1800-logu.