Markblomster

Norgga alimisriekti attii máleriija man namma lea Markblomster skeaŋkan Gonagas Olavii su 70 jagi beaivái.

Jakob Weidemann

Čuovga boahtá sisa dego dihtomielalaš oassi mu filosofiijas, mu vástádus eallimii. Mun hálidan čuovgga ja jaskes jiena mii nu earenoamáš lági mielde gullá lundui, otná moive máilmmis. Bijan čuovgga buot dakkár fámuid vuostá maidda in liiko ¹.

Jakob Weidemann (1923-2001) lei okta Norgga deháleamos dáiddáriin dakka maŋŋá soađi ja son lei guovddáš olmmoš norgga dáida- ja kultureallimis badjel 50 jagi. Son lei mielde Venezia biennalenis 1967:s, sus lei guovtte geardde čájáhus festspillene i Bergen doaluin, ja su govat lea eanas almmolaš ja priváhta dáiddavuorkkáin dán riikkas.

Weidemann lohkko leat dat dáiddár gii rabai abstrákte máleriijaide geainnu Norgii. Su birra lea daddjojuvvon ahte ”lei son gii fievrredii internasjonalismma ruoktot ja rievdadii dan hui čielga persovnnalaš govahallanhápmin mas leat našuvnnalaš ruohttasat – namalassii norgga eanadagat” ². Eai nu gallis leat joksan stuorát olmmošeatnavuođaid go son, son lei su iežas áiggis okta dain dáiddáriin geaidda olbmot hui bures liikojedje, muhto šattai dađistaga maiddái dat gean ollugat belke, danin go postmoderne dáiddárat geat su maŋis bohte, eai oppalohkái liikon su dáidagii.

Weidemann geavahii luonddu alcces deháleamos inspirašuvdnan ja referánsarámman, muhto ii son geavahan liikká dan nu konrehta ahte livččii sáhttán dovdat dihto motiivvaid su govain. Son gaskkustii baicca vásáhusaid ja dovdamušaid; vuvddiid ja eatnamiid ivnniid, hámiid, ja sajáidagaid. Dan son dagai ekspressiiva, abstrákta hámiiguin.

Markblomster

Markblomster, maid Norgga alimusriekti attii Gonagas Olav V:ii si čiežalotjagi beaivái, lea málejuvvon 1971:s. Dat lea oalle unni, dušše 55 x 45cm. Weidemann málegođii meahcceliđiid loahpageahčen 1960-logu. Meahccelieđđegovain lea earenoamáš čuovga ja stoffa; giđa oavdu dego mikrokosmos. Málenvuoiddastagat leat pastose ja dat dahket ovttastumi liidnái man ala mále.

Dát dáida lea leamas čájáhusas Galerie Ariel Pariissas, ovdal go bođii gonagaslaš dáiddačoakkáldahkii. Pariisa lei ge dat gávpot mii lei Weidemann guovddáš bargobáiki olgoriikkain. Doppe son jámma lágidii dujiidis čájáhusaide badjel guoktelot jagi (1963-1988). Ja 14 jagi lei son čadnojuvvon dien galleriijai ollu čájáhusaiguin.
 

Intventarnummer
DKS.018108

Mihtut:
55x45cm

1) Jakob Weidemann ságastallamen E. Egelanddain; Jakob Weidemann: Penselstrøk i en generasjons bilde, J.M. Stenersens forlag AS, 1978, Oslo, s.124.

2) K. Hellandsjø, Weidemann, Storfuglen i norsk kunst, Chr. Schibsteds Forlag AS, Oslo, 2003, s. 112.