Bestemors brudekrone

Bestemors brudekrone gova lea málen Adolph Tidemand 1869:s ja dat lei skeaŋkan Prinseassa Louisii Norggas ja Ruoŧas dalle go son náitalii Danmárkku Ruvdnaprinssain Frederikain. Máleriija heaŋgá dál Gonagaslaš šloahtas.

Našunálromantihkalaš lieđđun

Našunálromantihkka lieđđugođii Norggas gaskal 1840 gitta 1870 rádjái. Dan dovdomearka lei ahte bohciidišgođii beroštupmi našuvnnalaš vássánáigái – ja geavahedje dan dego čáppa ovdagovvan –ja navde dan nugohčoduvvon ”álbmoga kulturárvun”.

Dieid jagiid dat čohkkii ge historjádutki P.A. Munch dehálaš vuođđomateriálaid ja čálii norgga gaskaáiggi historjjá, ja Ivar Aasen barggai ođđa dáru čállingiela ovddidemiin. Musihkkii ja diktadáidagii bohte maid našunálromantihkalaš bárvvastagat, maid oaidná bures dáiddalaš dujiin maid Edvard Grieg, Ole Bull, Johan S. Welhaven ja Henrik Ibsen ráhkadedje.

Adolph Tidemand (1814 – 1876) rehkenasto leat okta njunuš ovddasteddjiin dán málendáiddasuorggis.

Dáiddár

Adolph Tidemand ásai eanas su eallináiggi olgoriikkas, eanas Düsseldorfas, muhto 1832 rájes iežas jápmin rádjái čađahii son badjel 17 oahppomátkki Norgii. Dain mátkkiin lei dat boađus ahte son ráhkadii badjelaš 150 govvasárggastusa. Sárggastusat čájehedje dan áiggi bivttasmálliid, atnubiergasiid, viessomálliid ja viessodávviriid, earenoamážit giddii son fuomášumi álbmotbiktasiidda. Ii oktage norgga dáiddár leat čájehan nie stuora beroštumi dien motiivasuorgái go Tidemand. Son válljii áinnas geavahit dakkár olbmuid modeallan geain ledje mihtilmas ámadeajut ja čálii dávjá modeallaid nama ja muhtun háviid maid dáhtona ja jahkelogu goas lei sárgon tevnnega báhpirii. Ovttas Johannes Flintoe (22 guorahallama) ja Joachim Frich (65 guorahallama) rehkenastojuvvojit Tidemanda álbmotbivttasguorahallamat dehálaš ja luohtehahtti kulturhistorjjálaš oahppomateriálan álbmotbiktasiid dutkamis.

Tidemanda oahppomátkkit ja su sárggastusat ja bivttasguorahallamat maid tevdnii, ledje vuođđun su máleriijaide maid komponerii bargolanjastis Düsseldorffas. Áibbas nuppeládje go tevnnegiin maid lei sárgon, de válljii son govvamálemis bargat dáiddalaččat luvvoseabbon; son bijai ovdamearkkadihte oktii bivttasosiid beroškeahttá das movt dat ležže geavahuvvon árbevirolaččat.

Bestemors brudekrone

Bestemors brudekrone málejuvvui vuosttaš geardde 1865:s. Mii diehtit ahte gávdnojit vihtta gova maid Tidemand lea málen dáinna motiivvain. Lei dábálaš ahte vuosttaš máleriija málejuvvui rabas márkana várás, ja dasto dat maŋit govat, mat ledje seammaláganat dahje maidda málii juoidá earaládje, dávjá ledje diŋgojuvvon dáidagat. Máleriijaid lohku duođašta ahte ollugat leat dan motiivii liikon; mii diehtit ahte Brudeferden i Hardanger máleriija lea málejuvvon čieža geardde.

Tidemand máleriijat leat dihtomielalaččat komponerejuvvon dilálašvuođaid govvideaddjin. Bestemors brudekrone govas čájeha áhkku iežas viharuvnno, ja golbma áhkkuba gehččet allamielalaččat dan čáppa čiŋa. Dilli lea ráfálaš ja veaháš nostalgisk, seammás go dat hui dárkilit čájeha viessodávviriid ja dalá bivttasmálliid.

Headjaskeaŋka

Bestemors brudekrone mii lea Šloahta čoakkáldagas, lea málejuvvon 1869:s ja lea dáidda maid norgga roavválávdegoddi diŋgui ja mii addojuvvui headjaskeaŋkan Norgga ja Ruoŧa Prinsessii Louise (Carl XV nieida ja Gonagas Haakona eadni), dalle go son náitalii Danmárkku Ruvdnaprinssain Frederikain. Seamma dilálašvuođas ja seamma addit adde maiddái ovtta máleriija maid Hans F. Gude lea málen: Norsk fjord med skip.

Slottets maleri

Slottets maleri lea govva mas Tidemand lea bidjan Gonagas Carl XV ja Dronnet Louise portreahtaid rabas bumbálohki siskkobeallái; čájehan dihtii vuostáiváldi bearraša ja makkár dilis skeaŋka galgá addot.

Sihke Bestemors brudekrone ja Norsk fjord med skip bohte Šloahta dáiddačoakkáldahkii dalle go Gonagas Haakon árbii iežas eatni 1926:s.
 

Materiálat
Oljomála liinnis

Mihtut
114 x 100 cm

Inventarnummar
DKS.000883