Shanghai lihtti
Shanghai lea okta Kina stuorámus gávpogiin, mii lea áigá juo leama dehála hámmangávpot danin go dat lea lahka ovtta dain čáhcegeainnuin Yangtzenjálmmádagas gos lea eanemus johtolat čázi mielde. Kina lei protekonisttala ja giddejuvvon riika gitta 1842 Nanking-soahpamua rádjái, go Kina bággehalai rahpat riikka olgoriikka gávppaemiide. Dan rájes attai Shanghai guovddá internaunála hámman gos vuolggahedje gálvvuid vuovdimii olgoriikkaide ja gos maid bukte gálvvuid olgoriikkain, ja 1854 rájes ledje olgoriikkalaččat geat gozihedje kiinnala duolloásahusa. 1906:s barge eanas norgalaččat Shanghaias mearrajohtolatdoaimmain, muhto maiddái riikkaidgaskasa duollodoaimmas, miunearan, ingeniøran, sii ledje fitnodatdoaimmain dahje mielde olgoritbálvalusas.
Historihkka
Urna maid leat addán "Nordmænd i Shanghai", mii addojuvvui 1906 ruvdnejupmái, lea ovdamearka mii čájeha makkár nanu gullevavuođa norgalaččat olgoriikkas dovde ruovttueatnamii ja dan ođđa gonagasvissui. Norgalaččat geat ásse Shanghaias ávvudedje maid ruvdnema ovttas muhtun gussiiguin. Jarlsberg Amtstidende (borgemánu 11. beaivvi 1906) ja Morgenbladet (borgemánu 8. beaivvi) čálle ahte ruvdnema ávvudedje eŋgelas klubbas ja dámpaskiippamátkkiin Whampoaflodenis.
Hábmen
Dán lihti lea várra ráhkadan Cheung Shing. Dat lea hervejuvvon klassihkala kiinnala hervemiiguin nugo drágageavjjain ja bámbusovssiiguin. Urna lea ruvdnejuvvon unna pagode tempelaččain. Pagodat leat buddhisttaid monumeanttat, ja dat sáhttá dán oktavuođas jurddauvvon lihkufievrredeaddji diŋgan. Drágaornamentihkka geardduhuvvo muđui urna hervemis. Kinas atnet drága bassin ja buorideaddjin, dat buktá buressivdnádusa, ilu ja lihku. Ja go dien atná muittus, de sáhttá roahkka dadjat ahte dát lei hui heivvola ruvdnenskeaŋka.
Materiálat
Silba ja muorra
Mihttu
Allodat: 86,5 cm
Inventarnummar
DKS.014557